Mina ja osake võidurõõmust.
Blogid
5. november 2014, 22:00

Kuidas ma oma mehele Pärnu lahel ära tegin

Lapsepõlves käisin isaga merel kaasas. Asi tundus lihtsam kui lihtne - varavalges merele, mõrd nõutud, täis lastiga ots ringi, sadamas pumbati paat kalast tühjaks, mehed kõrtsu… ja homme jälle! Aga alles hiljuti sain aru, kui tähtis on kalapüügil õnn!

Kevadel kui lahelt jää läks, kadus ka paat kuurist ja muidugi koos mehega. Mingist hetkest alates juulist polnud enam meest kodus üldse näha - kohapüük oli alanud!

Kuumad ilmad meelitasid pojadki merele. Mees püüdis kala ja poisid ujusid. Ühel päeval kutsus mees aga ka mind merele koha püüdma. Mõtlesin, et lähen siis ja vaatan üle, mis seal päevad läbi vahtimas käiakse. Tuli välja, et talvega oli mehel kogunenud kena kollektsioon lante – nii oma kolm kohvrikest. Päris ilusad värvilised teised. Sain minagi siis ühe landi ridva külge ja läks lahti… ning see mis lahti läks oli päris lõbus!

Kui mul rull kõrisema hakkas, oli mees veidi imestunud näoga. Kui esimene koha paati tuli, vajus mehe nägu veel rohkem pikaks. Kui olin kahe tunniga kaheksast kalast kolm mõõdukala saanud ja temal ikka nulliring, tunnistas ta, et oli andnud mulle haugilandi.

Kui vanasti öeldi - naine laevas, laev põhjas - siis tänapäevane ütlus võiks kõlada kuidagi nii – anna naisele Pärnu lahel haugilant, ja koha on paadis!

Mulle algaja õnne toonud lanti ja mehele ära teinud õnnelikku mind on näha juuresolevatelt piltidelt.

**

NB! Kui tunned, et tahaksid OMA elu kala lugu teistega jagada, pane lugu kirja ja saada koos pildiga Kalale! toimetusele aadressil [email protected]

Parimad lood avaldatakse ajakirjas Kalale!

**