Startisime varahommikul ja võtsime suuna kokkulepitud paadisadama poole. Meie oma paadiga poleks paraku saanud seal kuskilt sisse lasta, kuna vettelaskmine oleks seal olnud tõeliselt problemaatiline. Niisiis - kohale jõudes tassisme asju oma sadakond meetrit, et jõe äärde saada, kus tegevus jätkus sadamas lekkivast paadist vee väljaviskamisega. Paadiks oli alumiiniumist ja puidust käsitööna kokkuklopsitud alus. Etteruttavalt võin öelda, et vee väljaviskamisega sai sel päeval veel korduvalt tegeldud... Isadepäeva hommikune ilm oli vastikult või koguni kurjakuulutavalt ilus. Tuul, mis siin pea iga päev on võimutsenud, puudus täielikult. Jõgi oli täiuslik peegel, õhk mõnusalt soe ja kuiv ning päikegi tõstis peagi nähtavale oma sügiskuldsed kiired. Kogemused sosistasid vaikselt kõrva, et sellistel päevadel tavaliselt kala ei söö. Ühesõnaga: muinasjutuline Isadepäeva algus ! Varustus paati paigutatud, võisime võtta suuna oma lemmikkohtade poole. Kulgemise ajal sa
Kohale jõudes andsid juba esimesed visked üllatavalt sagedasti kala. Suurus jättis küll soovida, aga asi seegi, kuna me püüdsime ju väikesel jõel, kus suurte kalade kättesaamine ongi vähetõenäoline. Meie saagiks langesid väheldased ahvenad, haugid ja turvad. Peale meie oli kala püüdmas näha vaid kaht kalameest - üks kaldalt haugi unnatamas, teine paadist ussi leotamas. Unnamehel ei läinud ilmselt hästi, sest ta oli lõunaks oma asjad kokku pakkinud ja oma purdelt lahkunud. Ussimehel seevastu tegevust jätkus. Pidevalt „juhatas“ ta lookas õngelatiga kopsakaid ahvenaid ja roosärgi oma paati. Proovisime meiegi sealt lähedalt erinevate lantidega midagi ilusamat otsa saada, aga tulutult. Suurem kala eelistas sel päeval ilmselgelt ussi. Saabus hetk, mil see kena päev oli märkamatult lõppusirgele veerenud ja kätte jõudis aeg relvastust kokku panema hakata. Kokkuvõtteks: minu saagiks jäid mõned triibukesed ja üks mõõdus purikas. Viimane pääses aga pääses sumbast plehku, kuna sump oli meil paadi kõrval vees ja kohti vahetades surus veetakistus ilsmelt sumba kaane irvakile. Sumpa jäänud kalad said üle loetud ja väiksemad neist tagasi jõkke kosuma saadetud. 
Äramärkimist väärivad Are poolt tabatud havi (kes algul võinuks nõksude järgi otsustades olla ka mõõdus ahven) 
ja õhtu lõpusirgel tabatud kena ahven, kelle ma tituleerisin Isadepäeva Naelaks !
NB! Videotel ja piltidel on ka jäädvustatud selle kauni kalastuspäeva imelised hetked ! Parimate soovidega,Ixa
Kommentaarid (0)