Kuidas valida ja kasutada spinninguritva?

Kallim pole „lollikindlam“

Ritvu on suhteliselt ebamugav transportida, seetõttu saavad need kannatada ka kodus, kalale sõites ja püügiks valmistudes. Eriti suur on ritvade vigastamise oht pärast kalapüügi lõpetamist, kui on kiire asjade kokkupanemisel ja mõned muud faktorid lisaks. Tihtipeale ei märgata transpordil saadud vigastusi (isegi mitte uute ritvade puhul) ja ritv puruneb lõplikult kalapüügi käigus. Kuigi ridva valikul on palju võimalusi ja erinevaid lähtekohti, on ostu puhul seega määrava tähtsusega ka hind. Olgu kohe alguses välja öeldud, et kallim, kuid samade näitajatega ritv ei ole tugevam ega „lollikindlam“, vaid vajab isegi hoolikamat kohtlemist.

Niisiis – ridva valik. Kui rulli ostes on kasutusala laiem, siis ridva puhul universaalne lahendus puudub. Sama ritv ei sobi jõeforelli ja ahvena, haugi ja meriforelli püügiks. Ka iga püügiviis eeldab eri ritva. Seega peaks enne ridva ostmist endale selgeks tegema, millise kala püügiks ja millises püügikohas ritva kasutatakse.

Ritv ja ridva „test“

Esiteks – teleskoop- või jätkudest koosnev ritv. Kui püügikohta siirdudes tuleb ritva transportida, peaks eelistama jätkudest koosnevat ritva ja mida vähem jätke, seda paremini ritv toimib. Ka on teleskoopritva keerulisem parandada, kui see mingil põhjusel peaks purunema.

Teiseks, ridva „test“ ehk landi kaalu vahemik, millega püüdmiseks ritv on konstrueeritud. Näiteks kui kasutada lante kaaluga ligi 20 g, on parim valik ritv testiga 10–30 g. Nimetatud testiga ridva puhul ei soovitaks kasutada lante üle 25 g, et jääks veidi varu. Kergemate testide puhul peaks kindlasti arvestama ka kalaga, mis reaalselt võib püügikalaks olla. Minu isiklik soovitus oleks, eriti vähese kogemusega kalastajatele, et kui püütav kala kaalub üle ühe kilo, valida ritv landitestist üks aste jäigem. Eriti lühemate ritvade puhul pole muidu kala väsitamisel ridvast mingit abi.

Sobiv paine selgub praktikas

Sama landikaalu jaoks tehakse ritvasid ka erineva paindega. See on juba individuaalne ja kogemustepõhine teema. Ajad tagasi kasutati ritvade reklaamimiseks pilti, kus ridva mõlemad otsad olid kokku painutatud, ilma, et ritv puruneks. Tegelikult ei ole selline ritv kalapüügiks mugav.

Tihti kontrollitakse ridva painet, toetades ridva tippu vastu lage või seina. Selline katsetamine annab ridva paindest vale ettekujutuse, sest koormuse jagamiseks on ridvale paigaldatud rõngad ning vastavalt rõngaste arvule ja paigutusele muutub ridva paine, kui sealt tamiil või nöör läbi on veetud. Ka ridva raputamine ei anna mingit ettekujutust selle toimimisest.

Ridva tegelik sobivus selgub ikka paari kalalkäiguga. Minul isiklikult on olnud kaks suhteliselt kallist ritva, mis lihtsalt pole mulle sobinud ja on jäänud „tagavararitvadeks“ mida ma kunagi ise ei kasuta.

Kui pikk on paras?

Üks olulisemaid küsimusi on ridva pikkus. Lühemad ridvad (näiteks Shimano ritvade puhul kuni 2,1 m) on lühikese käepidemega ja mõeldud ühe käega heitmiseks. 2,4-meetrised on veidi pikema käepidemega, mida on võimalik heita nii ühe kui kahe käega. Alates 2,7 m pikkusest on ridvad kahe käega heitmiseks. Heitetehnika on omaette teema, aga algajatele soovitan heitekäega hoida ritva rulli jala juurest kogu heite jooksul kindlalt fikseeritud asendis. See tagab heite ajal kontrolli ridva liikumise üle ning täpsema ja pikema viske. Teise käega võib abistada, hoides ridva alumisest otsast.

Ridva pikkuse valik sõltub kalastustingimustest ja ka kasutatava landi kaalust, kuna üldjuhul lühemad ridvad on kergema testiga. Teatud tingimustel – näiteks kui kaldalt püüdes on püüdja ja vaba vee vahel lai rohuriba või raskuskorgiga või lisaraskusega püüdes soovitakse kasutada pikka lipsu – on pikema ridva kasutamine hädavajalik. Tegelikult on ka paadist mitmekesi püüdes pikem ritv ohutum, kuna väheneb võimalus naabri kõrva või mütsi otsahaakimiseks viskel, aga suureneb omavahel ritvade kokkulöömine, mille puhul alati saab rohkem kannatada kallim ritv. Samas peab pikemate ritvade puhul kala väsitamisel meeles pidama, et kala ja ridva tipu vahe peab jääma ridva pikkuse võrra tamiili või nööri. Kui kala kerida liiga ridva tipu juurde, on kahvaga kala paati tõstes reaalne oht ritv ära murda.

Pikkadel ritvadel annab oluliselt tunda paremate materjalide kasutamine. Ridva kaal on väiksem ning selle tundlikkus ja toimimine nii püügil kui ka kala väsitamisel oluliselt paremad. Kahjuks kaasneb sellega ka oluline hinna suurenemine. Sellest tuleneb ka ridva lõpliku valiku tegur – see on ridva hind.

Hind vastaku oskustele

Kallimad ridvad on paremad, kuid me peame endale selgeks tegema, kas me oleme valmis piisavalt hästi ridvaga ümber käima. Väiksemgi eksimine või hooletus võib rikkuda meie püügiriista ja tuua kaasa märgatava majandusliku kahju. Jah, „kõik ridvad purunevad kunagi niikuinii“. Aga et see aeg jääks võimalikult kaugele, siis mõned soovitused lisaks, eeldades, et ritv on vastavaks püügiviisiks õieti valitud.

Hoidke ja transportige ritva lahtivõetuna vastavas kotis või lisaks ka ridva tuubuses või torus. Rull peaks ka transpordil olema ridvalt maha võetud. Ridva jätkudest lahti võtmisel vältige rõngaste painutamist. Kodus hoidke ritvu nii, et teie lemmikloomad ja lapsed ei saaks neid kahjustada.

Väga tähtis on, et paadiga liikudes oleksid ridvad spetsiaalsetes hoidjates või toetuksid pehmele pinnale. Paadisõidul tekkivad löögid võivad kahjustada ridva pinda või lainetel põrutades selle isegi purustada.

Mõningatele ritvadele on märgitud lisaks landi kaalule ka tamiili või nööri tõmbetugevus. Seda ei tohiks ületada, kuna see aitab teil hoiduda ridva ülekoormamisest.

Kui te pärast eelnevaid hoiatusi ja hirmutamisi siiski otsustate kalale minna, nautige neid hetki – see on igal juhul, isegi ebaõnnestunumal päeval, kulutatud raha väärt. Ütleb ju ka kalameeste vanasõna, et parim päev tööl jääb kindlalt alla halvimale kalalkäigu päevale. 

*** 

Kuidas püügil ritva säästa

• Püügil jälgi, et ei keriks lanti või selle ees olevat trossi liiga ridva tipu ligi. Väiksemagi eksimuse puhul võib ridva otsarõngas kahjustada saada, või õrnem ritv isegi murduda.
• Kui lant jäi kusagile kinni ja sa soovid seda jõuga vabastada, tõmba rahulikult nii, et ritv ja nöör oleksid samasuunaliselt. Hoidu tugevast rapsimisest, eriti nööri kasutades.
• Püügil, eriti kinnijäämiste ja ka kala väsitamise korral, ei tohiks ridva käepideme ja nööri suuna vahe olla üle 90 kraadi (vt joonist). Mida suurem pinge, seda väiksem peaks olema nurk. Ridva suurema painde korral võib ritv väga kergesti puruneda isegi väikese koormuse puhul.

.