Hiiumaale lesta püüdma!

Kui vesi on juba piisavalt külm, nii 7 või 6 kraadi, kohtab lesta väga paljudes kohtades ümber Hiiumaa ning kel on lestapüügist vähegi mingisugustki aimu, see saarelt saagita ei lahku. Tõsi, saare mandripoolne osa püügiks üldiselt ei sobi.

Rannikulest on saadaval talv läbi. Ise püüan põhiliselt mõnevõrra suuremat ja trullakamat avamerelesta, keda nimetan pärdikuteks. Oma eelmise hilissügisese Hiiumaa lestahooaja lõpetasin alles 6. jaanuaril.

Minu lemmikpiirkonnaks on Kõpu poolsaar, kus saab kenasti püüda enam-vähem igalt poolt. Tõsi, siin peab arvestama viibimisega eramaal. Väga hea koht on Ristna tipp. Kui Ristna parempoolses osas põhja ei tunne, võib siia maha jätta nii mõnegi rakenduse, aga see-eest lest on siin ilus!

Püügiks ideaalne on liivarand, kus vees ei ole näha suuri kive. Lesta kivid ei sega, aga püüdmist küll.

Püügipaik vali välja valges või vähemalt videvikus. Vee sügavus püügialas võiks olla üle meetri ja kui kaldal leidub märke lesta toidust, näiteks peenikest pruunadru või väikesi surnud kalu, on tõenäosus kala saada vägagi suur. Hea märk on adruvalli olemasolu, kust meri lestale toitu välja uhub.

LEST. Millega püüda?

Püüan peamiselt ahvenafileega. Enne lestapüüki püüan kaks umbes 250-grammist ahvenat, fileerin ära ja saan neli fileed, millest on piisanud ka enam kui kümne kilo lesta tabamiseks. Nahk jäta fileerimisel võimalikult terveks, nii püsib filee kauem konksu otsas. Ja tõtt-öelda noolib lest ka lausa paljast nahka.

Väärt sööt on merikilk ehk adrukilk, keda Hiiumaalt leida võib. See kakand sobib väga hästi konksu otsa ja lest on tema järele maias.

Soovitan pikemaid ritvu, ise kasutan 4.20 pikkusega kaigast testiga 100–200. Tinadest on tuulevaikusega täiesti piisav 30 g, aga kõvema laine ja vastutuulega kasutan 120–150-grammiseid raskusi. Eelistan nelikant-püramiidi, seevastu „vuntsidega“ tina ma ei kasuta, see võtab tormisema ilmaga end nii kinni, et tükk tegu on teda kätte saada.

Rakenduses eelistan põhitamiili 0,45 ja lipsutamiili 0,30–0,40. Rakenduse pikkuseks meeter, lipsu pikkus mitte üle 25 cm. Püüdes ahvenafileega, kasutan konksu suurusega 6, kreveti puhul suurust 4. Pärleid-helmeid ma ei kasuta. Kui, siis teinekord fosforhelmest, et pimedas toimuvat paremini jälgida.

AHVEN. Püük sadamatest.

Paar vihjet ka ahvenapüügiks Hiiumaal. Püügiks sobivad kõik sealsed sadamad. Näiteks Orjaku kanal sealse sadama lähistel on andnud kena kala praktiliselt lumeni, aga enne saarele sõitu tasub siiski foorumist uurida, kus kala parasjagu liigub.

Üldiselt rabab ahven külmaga kõike, mis liigub. Olen teda jahtinud küll mikroliitsi (ükskord tuli selle peale 28 ahvenat kogukaaluga 7,5 kilo), küll tšortikute, küll kõige väiksemate balansiiridega.

Sadamates on hea jigitada. Kasutan suuremaid jigisid – 6, 7 või 8 cm, värvidest on toiminud rohekad pärlmutrid ja ka vana õli karva jigi võib teha tõhusat tööd, kui parv on all. Ka hõbedane harksaba võib kenasti toimida. Et sadamad on Hiiumaal suhteliselt sodised, siis voobleritega ei ole siin kuigi hea püüda.

Kasutan latte pikkusega 2.10–2.40 testiga 8–23. Nöör 0.14, raskused 10–15 g. Päris hästi toimiv nipp on ka 3D jigi kleepimine konksule. Tilk liimi ja tehtud ta ongi. Töötab kenasti!

***

.