Jaagup Kreem tursajahil. Foto: erakogu.
Blogid
24. november 2014, 22:00

Jaagup Kreemi kirg, mis tuli ja jäi

„Kirglik kalamees olen olnud juba lapsest saati,“ sõnab muusik Jaagup Kreem. Jaagupi kalamehekirg süttis elu esimestel püügiretkedel Turu saarestikku.

Elu esimesed kalaretked

Kala saama harjus Jaagup juba lapsepõlves. „Elasime perega Soomes ja meie peretuttavatel oli Turu saarestikus suvila. Seal sai õngitsetud roosärge ja ahvenat. Lapsepõlvest mäletan veel, et sai käidud ka kaatriga turska püüdmas. Ja kala oli palju – nii umbes tunniga saime paadipõhja turska täis,“ meenutab Jaagup.

„Hiljem, kui tagasi Eestisse kolisime, ostis isa meile Bella paadi, see oli selline siledapõhjaline paat, mida kutsuti vist „lesetegijaks“. Sellega sai suviti Saaremaal võrke lastud ja spinningul käidud, olenemata ilmast. Kala oli palju, saime nii ahvenat, lesta, säinast kui ka siiga.“ 

Jaagup mäletab, kuidas ta poisikesena Saaremaal säinast õngitses. „Ronisin vööni vette. Õhtu oli juba päris hämar ja kui ma seal liikumatuna seisin, ujusid säinad mu ümber, mõni isegi tonksas vastu jalga. Adrenaliinitase oli laes ja mu vanemad ei suutnud uskuda, et sain täiesti tavalise õngega kätte pea kiloseid kalu!“

Kaalumine läheb meelest

„Lante-rulle-tonkasid ja muud kraami on aegade jooksul kogunenud päris ohtralt,“ tuleb Jaagup tänapäeva. „Ma ei ole selline inimene, kes muudkui soetaks endale netist loetu põhjal uusimat kalastustehnikat. Mõnedki landid on mul täiesti tavalised ja veneaegsed, aga püüavad hästi.“

Jaagup tõstab esile üht oma vana havilanti, mis toimib iga ilmaga: „Välja näeb ta nagu tavaline plekikärakas, aga ega kala ei küsi, kui palju lant maksab või mis häält ta teeb...“ 

Jaagupi „elu haug“ kaalus 4,3 kilo. „Aga tavaliselt on kala kätte saades adrenaliinitase nii kõrgel, et kaalumine-mõõtmine läheb meelest ära,“ muheleb ta. 

Peale muu on Jaagupil ka kaks võrku, mida ta vahel kodukoha Viimsi rannavetes leotab. Sealt on Jaagup saanud siiga, aga ka meriforelli. Lestapüügil eelistab ta aga Saaremaad.

Poeg käib isa jälgedes

Endistviisi käib Jaagup kalal ka Ahvenamaal ja Turu saarestikus. Just siit, aga ka Norrast on pärit tema suurimad kalad. „Mulle meeldib väga ka allveekalastamine ja Norras, kus vesi selge, on seda lausa lust teha,“ jutustab Jaagup. „Seal oleme sõpradega lasknud paltuseid, kuradikalu ja igasuguseid muid peletisi, kelle nimesidki täpselt ei tea.“

Paraku on vahel nii, et vaba ajaga on nii nagu on, suure osa Jaagupi ajast võtab ka bänditegemine. „Tõsi ta on, et kalalkäimine on Terminaatori ja muude tegemiste kõrvalt paras ettevõtmine. Aga õnneks mul on poeg, kes on kordades hullem kalapüügisõltlane kui mina,“ räägib Jaagup. „Ja kui ma ka ise parasjagu ei viitsi, siis poja mahitusel tuleb ikka minna – ja pärast ei kahetse!“

Lõpetuseks tunnistab Jaagup, et paraku pole ta veel kordagi käinud kalastamas Peipsil. „Järgmisel aastal katsun selle vea parandada. Jääpüügimees ma ei ole – olen küll paar korda elus proovinud, aga tundub, et see pole minu rida. Enim meeldib mulle kalastada ikka varakevadel või hilissügisel. Siis on vesi jahe ja kala rohkem liikvel.“

***

 

.