Blogid
30. november 2014, 22:00

Et jääretk oleks turvaline

Talvine kalapüük on Eestis populaarne, ent igal talvel leiab aset ka mitmesuguseid eluohtlikke vahejuhtumeid. Samuti eksitakse ikka ja jälle piiriveekogudel liikumise reeglite vastu.

Mida jääle kaasa võtta

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvemajor Jalmar Ernits nimetab veeõnnetuste ühe peamise põhjusena oskamatust looduse märke lugeda või neid piisava tõsidusega võtta ning arvamust, et „minuga halvad asjad ei juhtu“. Samuti hooletust. Näiteks ei pruugi inimestel alati olla päästevesti ega muud turvavarustust kaasas.

„Esimene ohutusvarustus on ettevaatlikkus ja tähelepanelikkus. Füüsilistest abivahenditest peaks kindlasti kaasas olema kaelas rippuvad jäänaasklid, laetud akuga telefon, milles on salvestatud ka lähima pääste- või piirivalvekordoni telefoninumber ning seljas päästevest,“ loetleb Ernits. „Jääle minnes on kasu ka vilest ja umbes 20 meetri pikkusest nöörijupist. Vile kostub inimese häälest palju kaugemale ning selle puhumisel kulub hüüdmisest oluliselt vähem energiat. Nöör võib olla abiks kellegi jääaugust välja tõmbamisel.“

Ernits toonitab, et jääle minnes tuleb riietuda soojalt ja vastavalt ilmaprognoosile, võtta kaasa vahetusriided ning külmarohuna eelistada alkoholile kuuma teed või puljongit.

Kui jää ei kanna

Ernits ütleb, et inimest kannab terve jää paksusega vähemalt 7 cm, kuid arvestama peab, et kevadel ja sügisel on jääolud heitlikumad ning ka see paksus ei pruugi olla piisav. Seetõttu soovitavad Põhjamaade vetelpäästjad minna jääle, mille paksus on vähemalt 10 cm. „Terve“ jää tähendab seda, et jää on ilma pragude, lõhede ja lahvandusteta ning väljanägemiselt ühtlane ja sile.

Mida teha, kui jää siiski ei kanna? „Jääauku kukkumise korral tuleb pöörata ennast näoga tuldud suunda, sest selles suunas jää varem kandis. Kui kaasas on jäänaasklid, siis tuleb nende teravikud suruda jäässe ja toetada oma keharaskus jääle suunaga taha – mitte suunaga otse alla – ning ennast tugevate jalalöökidega edasi lükates ja kätega jääle toetudes jää peale tõmmata. Libistades ennast jää peale, tuleb kasutada võimalikult suurt jääpinda ja lükata ennast jalgade suunas,“ kirjeldab Ernits. „Jääle saades tuleb roomata või rullida end tuldud teed tagasi, sest seal on jää kandevõime juba kontrollitud. Nüüd jääb vaid tuulevarjulises kohas riided vahetada, kui vahetusriided muidugi kaasas on, ja ruttu kusagile sooja minna.“

Läbi jää vajunud inimesele tuleb läheneda mööda tema jälgi, viimased 10 meetrit roomata või kasutada oma toetuspinna suurendamiseks abivahendeid (suuski, keppi vms). Abivajajale tuleb ulatada käepikendus. „Uppujale ei tohi mitte mingil juhul ulatada kätt, sest uppujal on mitme inimese jõud ja ta võib abistaja jääauku tõmmata. Isegi lapsel on selles olukorras uskumatult suur jõud,“ hoiatab Ernits. „Esimese asjana tuleb siiski kutsuda abi, helistades häirekeskuse numbril 112. Võimalusel tuleb osutada abi hädasolijale, aga seda mitte enda või teiste elu ohtu pannes.“

Liikumisest piiriveekogudel

Piiriveekogudel liikudes on oluline veenduda, kust jookseb riigipiir või ajutine kontrolljoon. Sattudes Venemaa Föderatsiooni, toimub seal piiririkkumise eest vastutusele võtmine vastavalt Venemaal kehtivatele seadustele. Eesti poolelt vaadatuna aga saab ebaseaduslikult kontrolljoone ületanud isik karistada vastavalt riigipiiriseaduse paragrahvile 172, Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 800 eurot või arestiga või vastavalt karistusseadustiku paragrahvile 258. Kui menetluse käigus leiab kinnitust, et teos puuduvad kas väär- või kuriteo tunnused, siis isikut ei karistata. Piirivalvet tuleb teavitada piiriveekogule minekust ja tagasitulekust ning registreerida veekogule minek lähimas piirivalvekordonis.

Kui jääd ei ole ning kalalkäik toimub ujuvvahendiga, tuleb veenduda ujuvvahendi ja navigatsiooniseadme heas tehnilises seisundis, kasutada päästevesti ning võtta kaasa sidevahend ja dokumendid. Ujuvvahendid võivad läheneda riigipiirile Peipsi järvel kuni 200 meetri ning Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri kaugusele. Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Narva jõel kuni 20 meetri, Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri ning Narva lahel ja Peipsi järvel kuni 200 meetri kaugusel riigipiirist.

Jääle mineku keeld piiriveekogudel

Ohutusreeglite rikkumisi jääl on erinevaid ning sõltuvalt konkreetsest juhtumist võib olla tegu karistatava teoga või mitte. Näiteks Politsei- ja Piirivalveameti poolt kehtestatud keelu – piiriveekogule või selle jääle navigatsiooniks või liikluseks ohtlike ilmastikuolude tõttu – eiramise puhul on maksimaalne trahv 800 eurot.

Jääle mineku keeld kehtestatakse tavaliselt jääkatte tekkest kuni ohutu paksuse moodustumiseni. Ohutuks jää paksuseks inimesele võib lugeda 10 cm paksust jääd, kuid arvestama peab ka jääluure läbiviimisel kogutud informatsiooni pragude, lahvanduste, rüsijää jne olemasolu kohta. Navigatsiooniks või liikluseks ohtlikud ilmastikuolud võivad olla torm või muidu tugev tuul, mille mõjul on kas lainetus kõrge või on oht, et jää hakkab liikuma ning inimesed ei suuda enam omal jõul kaldale tagasi pöörduda.

Kõige lihtsam on saada infot veekoguäärsetest kordonitest või politsei kodulehelt www.politsei.ee .

***