Linnunimega rikas kalajärv
Tagasi meie linnunimega järvede juurde naastes meenub kõigepealt Linnulaht Saaremaal, kus madalaveelisest mudastunud endisest merelahest võib püüda kokre, hõbekokre ja linaskit. Siis on meil veel Paganamaal lätlastega jagada Kikkajärv. Päris linnunimega järvedest on ehk tuntuim Otepää kuplite vahel asuv Kaarna järv. Meie ligikaudu 2800 järve ja järvekese hulgas on nimestikus mainitud veel ka Kajaka järve, Kanajärve, Kulli ja Kotka paisjärve, Öökulli paisjärve ja veel mõnda, mille olemasolust ja asukohast me tavaliselt ei teagi. Hea, et meie väike kodumaa annab meile uusi „geograafilisi avastamisrõõme“. Kas teate, kus asub näiteks Luikjärv või Varese järv? See jääb kõigile koduseks viktoriiniküsimuseks…
Rohkelt erinevaid kalaliike
Pöördugem nüüd tagasi Kaarna järve juurde, millest edaspidi jutustame. Kohale jõuame, kui Tartu poolt Otepääle sõites enne linna jõudmist vasakule, Kanepi poole, suundume. Paari kilomeetri pärast tuleb uus vasakpööre ja varsti paistabki paremal orus järv. Eelmisel teeristil, Kanepi suunas paremale sõites, jõuame aga varsti Pilkuse järveni, millest kirjutasime eelmise aasta ajakirja suvenumbris. Kaarna järv on 25,7 ha väike – rõhutan veel kord: väike –, kuid kalaliikide poolest väga rikkalik.
Tavaliselt elab meie suuremates, üle 100 ha pindalaga järvedes 10–11 kalaliiki ja väiksemates 20–30 ha ainult 2–3. Kaarna järv on selle näitaja osas tõeliselt silmapaistev. Kolm aastat tagasi saime katsepüükidel Kaarna järvest 11 liiki kalu, kes kõik siia omavahel konkureerides „ära mahuvad“. Siinne liigirikkus on tagatud kaladele mitmekülgse elupaiga sobivusega, mis lahtiseletatult tähendab, et erinevatele kalaliikidele on tagatud just neile sobivad elutingimused, eelkõige toit ja koelmualad, mis võimaldavad eduka järglaskonna teket.
Vesi vahetub neli korda aastas
Kaarna järv on veidi trapetsikujuline, teda ümbritseb neli moreeniküngast – mäge, millel igaühel on oma nimi. Järve pikkus ja laius on enam-vähem võrdsed, vastavalt 700 ja 630 m. Kallasraja pikkus ulatub aga 2,6 kilomeetrini. Järve keskel on hektarisuurune saar ja sellest veidi lääne-edelas väiksem veega kaetud Kivisaar.
Kaarna järvel eristuvad järgmised osad: Juusa käär edelas, Veski käär kagus ja Kirmi käär kirdes. Järve sügavaim paik asub saare ja Veski kääru vahel, kus sügavus ulatub 4,2 meetrini. Muidu on järv madalapoolne, keskmise sügavusega 2,9 m. Kaldavööndis on põhi liivane või kruusane (hea kudemispaik), sügavamal on põhjas muda...
KUI SUURED KALAD KAARNA JÄRVES ELAVAD? Loe täispikkuses lugu Kaarna järvest ajakirja Kalale! jaanuarinumbrist!
***
***
Kommentaarid (0)