Blogid
31. jaanuar 2015, 22:00

Traditsiooniline võistlus Võrtsjärve Karikas

Vorm aina paraneb...
 Timo kommentaar: Kissa kissa võiks selle aasta Võrtsjärve Karika hüüdnimi olla. Minu kalakogus koosnes põhiliselt 2-20g kiiskadest. Mõni üksik väike ahven ja üks boonus särg. Kala tundus olevat terve sektori ulatuses. Võistleja, kes jagas esimesena õige taktika lahti ja pani veski täierauaga tööle, saavutas hea tulemuse.Hakkasin seekord võistluseks ettevalmistuma juba kolmapäeval. Tuli soetada mõned kirptirgud ja muud hädavajalikud tarvikud. Uued noogutid said lihvitud ja rakendused seotud. Vajalike kirpude saadavus on problemaatiline aga seegi õnneks lahenes. Reede õhtul sai valge kala jaoks segatud peibutussööt, musta värvi ja hästipeen(Match black/Canal &lake). KALASTUSKESKUS varustas meid jokkeriga.Võistluspaika jõudsin parajalt vara, sai visatud kiirelt pilk järvele kuna pole Võrtsul kunagi kalastanud. Parklas toimus vilgas sagimine, info pärimine ja analüüs. Hoidsin vaikselt kõrvale kõigest sellest, sest vahest on hea kui tead võimalikult vähe. Tegin oma viimased ettevalmistused ehk siis sõelusin peibutussööda, täistsin karbid sääsevastsetega ja lahutasin jokkeri mullaga. Veel mõni lonks vett ja juba hakkaski minek sektori äärde. Eelnevalt juba lubasin endale, et võtan seekord rahulikult ja tutvun algul olukorraga. Eelmine kord läksid silmad ruutu ja tormasin liialt, sellest tuli õppida. Kõlas stardi vile ja valisin koha sektori ääres. Puurisin 4 auku, millest kaks söötsin peibutussöödaga ja kaks puhta jokkeriga. Valisin 2mm suuruse kirbu ja hakkasin auke läbi proovima. Peibutussöödaga söödetud augud ei andnud ühtegi võttu, mõtlesin, vara veel muretsemiseks. Läksin edasi jokkeriga söödetud aukude peale. Üllatuslikult toimus kohe esimine võtt ja kiisk oli kotis, sellele järgnes veel mitu tükki kui äkitselt oligi vaikus. Proovisin viimase augu kah läbi, null mis null. Tegin kiire otsuse ja puurisin samassse alasse veel 6-7 auku. Söötsin kõik jokkeriga. Edasi hakkas pendeldamine aukude vahel, igalt poolt tilkus midagi kuid väga väikeseid. Lõpuks leidsin koha, kust hakkas tulema kiiska järjest. Väga kaua ühe kohapeal ei saanud istuda, sest tekkis ikkagi võtmistele pause sisse. Selleks tuli proovida erinevaid auke, kus oli kaladega kontakti olnud. Poole võistluse ajal proovisin peibutussöödaga söödetud auke aga tulemuseta, mõni väike kiisk ja ahven. Jälgisin samal ajal ümbrust, enamustel tundus olevat samasugune taktika. Järsku kuulen eemalt, et ainult 27min lõpuni. Vaatan vasakule, Jaak, Sten , Matis, kõik me tiim koos. Kõigil õnneks kala tuli ja see andis tiimile hea koha lootust. Kõlas lõpu vile, just ennem õnnestus saad ainuke särg. Kaalumisel minnes tundusid kõigi kalakotid esmapilgul samasugused, tõotas tulla tasavägine ja iga gramm saab tähtsaks. Lõpptulemus oligi selline nagu ma enne lõppu ennustasin , et kaalu kuskil 600-700g juurde. Täpselt siis 715g ja 29,5 koht. Eks midagi jääb ikka kripeldama aga igati rahul oma kohaga ja üritusega. Supp oli väga maitsev ja Limnoloogiakeskus huvitav. Suured tänud korraldajatele. Kohtumiseni Võistre Karikal. smiley

Sten:

Võistlus kujunes oodatust palju raskemaks. Juba sektori poole liikudes oli juba selline aimdus, et oleme arvatavasti järve sügavama koha ületanud, mis jääb Võrtsjärve idapoolsesse kaldasse. Sektor tuli varasemast teise kohta, et vältida ebavõrdsust. Mis oleks tekkinud sellest, et osa järve sügavamast kohast oli korralikul eelnevatel päevadel läbi puuritud ja testitud.

Enne starti said kõik võistlejad endale sobiva koha sektoris hõivata. Isiklikult valisin endale koha äärmise sektori keskpaiga, kus oli piisavalt ruumi. 

Esmalt sai kaks auku peibutussöödaga söödetud, söödatopsiku alla lastes ilmneski tõsiasi, et sügavust on alla kolme meetri. Sellest hoolimata söödastasin augud ära ja märgistasin lippudega. Ise hakkasin samal ajal teistest aukudest proovima, loomulikult riskisin sellega, et keegi võib mu söödastatud augu hõivata. Kaasvõisteljad õnneks väga palju ümbruses ei olnud. Esimeseks kalaks oli kiisk, mis pole just lemmikkala.

Võtt polnud algul kõige parem ja tunni jooksul ei tulnud valge kala söödale alla, mis tegi meele üsna mõrudaks. Samal ajal vaatasin, mis ümbruses toimub ja nägin, et Ivo kakub usinasti midagi, lähemalt uurides selgus, et mees kakub kiisaka. Egas midagi muud mul üle ei jäänud, et tuli ka natuke liikuda paremale poole ja hakata samuti kiiska noppima. Ja hakkaski kiiska ketti tulema, oluline oli vahetada auke ja lasta natuke sääsevastseid alla. Kiisaralli ei pakkunud erilist pinget, aga mis teha tuleb üritada parimat olemasolevatest tingimustest. Kõik augud ei toitnud lõpmatuseni ja liikusin natuke jälle paremale poole edasi, kus sai mõned augud söödetud, mis hakkasid uuesti ilusti tööle. Vahelduseks viskas mõned särjed ja ahvenad ka sekka! Ümbrust jälgides nägin, et Jaak ja Timo, Matis samuti kakuvad kiiska erilise innuga. Erinevalt teistest kasutasin 3mm kirpu ja 0.08 tamiili ja ei täheldanud, et võtt kehvem oleks. Jokkerit samuti ei kasutanud palju vaid lasin suure korvitäis prisket mõlli alla. Tundus, et hoidis ilusti kala all.

Võistluse lõppedes omavahel vesteldes selgus, et meil kõigil kuskil kilokanti või natuke vähem peenikest. Saavutasin võistlusel kilo ja natuke peale kalaga kahetesistkümnenda koha, mis pole sugugi halb võistlustingimusi arvestades. Võistkondlikult saavutas EFK/Kalastuskeskus neljanda koha, mis samuti väga hea tulemus. Kolmanast kohast jäi meil puudu 2,5 punkti. Järgmine nädal juba Võistres uus mõõduvõtt, loodame vormi paranemist.laugh