Blogid
11. aprill 2015, 21:00

Räästaalust vimbadega täitmas, 12. aprill 2015

Laupäevaks lubas nii ilusat ilma, et kuhugi kalale minek tundus mõttetu - jõeääred ilmselgelt üle rahvastatud.

Nii sai äratus kella poole viieks valmis pandud...

Auto käima ja suund samasse kohta, kus eelmine nädal sai käidud. Natuke peale viite sai kohale jõutud. Väljas alles pime. Mõned ööromantika nautijad põõnasid paaris teeveerele pargitud masinas. Käsikaudu kobades - kus kuradi kohas mu taskulamp võiks olla - vantsisin jõe äärde. Minu suureks rõõmuks oli eelmise nädala koht vaba ja seadsin ridvad kuuvalgel töökorda.

Kuna olin unustanud kärbsevastseid osta, siis läksid rakendustele otsa mullaussid. Esimesed visked maandusid kuulmise järgi vähemalt vette, mitte vastaskaldasse. Ridvapitse esiti näha polnudki. Midagi nagu taevataustal hoomasin ja mingi hetk see hoomatav isegi painutas ennast (justkui). Aga nähtavus oli minu jaoks liiga olematu ning jätsin ridvas omapead toimetama ning ootasin valget.

Palju aega ei kulunud kui juba nägigi näppu suhu panna. Mõni hetk hiljem sai ka esimene võtt ära nähtud. Korralik ridva võnkumine, haakimine ja vaikselt läks vimma kalda poole venitamiseks. Esimene kala sumbas. Koitma polnud veel õieti hakanud...

Kulus paarkümmend minutit enne kui järgmine võtt toimus. Alguse tugevamad tõmbed magasin maha; ootasin kannatlikult edasi ja peagi uuesti keegi usse närima hakkas. Kui haakimise aeg kätte jõudis sai selgeks, et seekord on midagi kopsakamat otsa jäänud. Kala tuli põhja mööda ning üles ei kippunud tulema. Unistasin juba kilosest kalast... Peale mõningast väsitamist hakkas midagi vetesügavusest vastu helkima ja... siis teine ka veel .. duubel kurask. Ettevaatlikult toimetades õnnestus mõlemad kaldaservale meelitada.

Ja siis läks andmiseks. Järgmine pool tundi olid käed jalad tööd täis...

Jätkub siin:

http://rainfishinglife.blogspot.fi/2015/04/vigala-joel-jarg-eelmise-nadala-puugile.html