Kohapüügi avalöök Suurel Emajõel – “Sander 2015”

Igor"Ixa"Nael

Saabusime varahommikul Martini ja Maksimiga kolmekesi Suure Emajõe alamjooksule, et alus vette lasta ja hooaeg avatuks kuulutada. Kell oli hommikul vaevalt kuus läbi, kui me sõitsime kapten Martiniga tema esimesele kohapüügi augule. Võtsime ridvad lahti ja sidusime jigid otsa. Igaks juhuks küsisin Martinilt, millist värvi kummi panna. Vastus oli, et peab katsetama, ja soovitas proovida mõnd heledat tooni, salatirohelist, valget-hallikat. Sidusingi omale lumivalge "Wake" sirpsaba otsa ja lajatasin esimese viske jõkke. Teised tegid sama. Peale teist viset oli mul kinni, ja põhja ta jäigi. Ok! Sidusin siis uue rakenduse (volfram trossi ja jigi). Ja vahetasime ka kohta. Martini järgmise koha peal olid aga juba alused ees ja ta pidi kajaloodi järele püügiplatsi suhtes muudatusi tegema. Saime end siis paika ja läks jälle loopimiseks. Vahepeal mainin siin ilmateate ära: oli kena päikeseline ilm, mõnusa vahelduva tuulekesega, mis pidi lõunast tõusma ja isegi sajupilved kohale tooma.&

Kiirelt pildid ja siis esimene kaal võetud: 900+ g. Püük läks edasi. Panin tähele, et poisid püüavad punavalge kompotiga, ehk meie keeles kiirabiga. Maksimil näiteks oli jigipea punast värvi ja Martinil sabaots punane. Kerisin kiirelt oma "Wake" kummilandi välja, otsisin kotist punase vildika ja tuunisin oma sirpsabal ühe poole sabast punaseks. Sai mõned visked sooritatud, kui käis nõksakas läbi. Välja kerides ja rakendust vaadates oli volframtross limane, mis andis märku, et augus on latikat ja nad on minu tuunitud sirpi peale kurjad. Kui olime veel mõnda aega sellel augul veetnud, otsustasime taas kohta vahetada. Enne seda tulid aga Martinile telefonikõned ülevaatega olukorrast, kuidas teistel läheb, kuna sel avapäeval oli ka teisi me tuttavaid semusid ihaldusväärset kala jahtimas. Kui info teada, liikusime järjekordsele püügimaale. Ka seal olid alused seismas, aga meile teadaolevast püügikohast olid nad eemal. Panime end siis ankrusse ja alustasime kammimist. Juba esimesed visked andsid meile kõigile kolmele kohataolisi lööke tunda. Kuna teadupärast ründab kohakala saaki peast, oli mu paarilistel lisatud kummikalale ette pähe üks lisa kolmikkonks, mis pidi paremini kala kinni püüdma. Seda näitas ka Maksimi tabatud elu esimene koha. Saigi siis lisakonks rakendatud ja püük võis alata.

Peale mõningast loopimist ja juba peaaegu paadi juures liini väljakerimist, hakkas miskit otsa, ja mitte väike. Kuna kasutan küllaltki jäika otsapaindega jigi ritva 15-60 testiga, oli see kaigas ikka parajalt pinges. Sain aru, et olin selle targa ja ihaldusväärse kala lõpuks üle kavaldanud ja omale õnge otsa meelitanud. Nüüd kerisid Martin ja Maksim oma õnged kiirelt välja ja aitasi mul seda protseduuri lõpuni viia. Martin võttis kahva välja ja ootas sobivat aega, et kala ennast näitaks. Enne pinnaletulekut tegi teine ikka mitu tagasi põhja süstimist ja piduri kärin rullil andis märku, et tegemist ei olnud mitte kõige väiksema isendiga, vaid ikka arvestatava võitlejaga. Peale väikest väsitamist ja minu poolset kaifuitamist tuli nähtavale kalake Sander, kena paksuke koha. Martin, kes oma elus varem nii mõnegi koha tabanud, andis teada, et sel on kaalu üle 2 kg. Minu soov oli eelmisel aastal merest tabatud koha rekord 1,350 kg ja L 54 cm üle lüüa. Üks professionaalne kahvaliigutus Martinilt ja kahvas see kaunitar oligi. Kiired fotoklõpsud,

kaal ja mõõt, ning püük sai jätkuda. Etteruttavalt mainin, et see jäi meie paatkonnale sel päeval viimaseks kalaks. Mõningaid togimisi küll veel oli, aga kala rohkem end näole ei andnud. Kokkuvõttes oli seis selline, et Maksim sai oma elu esimesel kohapüügil elu esimese kohakala +- 900g! Ja mina... NB! Sander fish 2,5 kg ja L 62 cm (emakala)! Martin pidi kahjuks leppima giidi rolliga ja siinkohal suured tänud talle, et oma parimad kohad mulle reetis. Kui teiste pealolevate paatkondadega juttu tegime, selgus, et igas paadis oli nii mõnigi koha või havi, ja mõõdu üle ei saa nuriseda. Meile teadaolevalt oli suurim tabatud koha sel päeval 4 kg ligidale. Ühesõnaga, olen ülimalt rahul selle hinnalise kala tabamise üle ja et sain lisaks oma rekordi latti kergitatud. Mainin ära ka oma kohapüügi relvastuse:Ritv firmalt Hart “Bloody OffShore Evo”Pikkus 2,70mTest 15-60g.Ritv on tipu paindega, mis on mõeldud eeskätt jigi püügiks.(peale esimest jigipüüki julgen kiita seda ritva)Rull Hart “ACE 40”10+1 laagrit5,1:1 ülekannekaal ainult 247 g (rull hea kerge ja vaikne, eks peale hooaega näeb mis kerijaga on tegemist) Liininöör onWake “Nerve” 0,14mm ja 9,7 kg – kiidan nööri, hea libe ja parajalt tugev oma näitajate kohta.

Peibutised olid "Wake-lt"

Jigipead raskustega 25-35 g, olenes sügavusest ja voolu tugevusest püügi kohas.

Nagu ikka, näete tegevust nii piltidelt, kui Maksimi koha väljavõttu ka videolt.

Selged pildid,

Ixa

Kohapüügi avalöök Suurel Emajõel – “Sander 2015”

Kommentaarid (0)

SISUTURUNDUS