Mudil: kirutud ja põlatud, kuid lihtne püüda ja maitsev

Kuidas seda vastuolulist kala aga harrastuslike vahenditega tabada? See pole väga keeruline. Pealegi ei ole mudila tabamiseks vaja sõita kuskile kümnete kilomeetrite kaugusele või hankida kallist ja spetsiifilist varustust.

Püüdma minge lähimasse sadamasse või kaiservale. Tallinnas sobib suurepäraselt näiteks linnahalli tagune kai, Admiraliteedi bassein, Katariina kai, mõned Viimsi kandi sadamad jne.

KUIDAS PÜÜDA? Püüda saab mudilat nii tavalise põhjaõngega kui ka kõige lihtsama käsiõngega. Oluline on vaid, et sööt oleks võimalikult põhja lähedal. Kaugele visata ei ole vaja, enamasti on sadamates vesi sügav ja kala võib otsa hakata ka kohe kaiserva alt.

Tihti jääb mudil otsa ka jigiga ahvenapüügi käigus, nii et kel aga soovi, võib tema peal oma jigi- ja mikrojigi-oskusi harjutada. Oluline on sel juhul paus pikalt välja pidada, sest enamasti võtab mudil põhja peal olevat kummilutti.

Söötade valik on lai, mudila maitse-eelistus võib siiski päevade lõikes varieeruda. Enamasti on kindla peale minek krevett, kuid püüda võib ka kanasüdame ja -pugu või tavalise vihmaussiga. Kreveti võib rahulikult mitmeks tükiks lõigata, sest tervet krevetti pakkuda tundub raiskamisena. Ablas mudil võtab ka väikest krevetitükikest, mis katab ära vaid konksu kõvera osa. NB! Tasub kasutada koorimata krevetti, sest kooritud isendi võtab mudil liiga kerge vaevaga konksu otsast ära. Ja konksu teraviku võib südamerahuga välja jätta, sellest ei ole sel kalal küll lugu. Seda paremini ta otsa jääb. Konks võiks olla pigem suurem, näiteks nr 6. Tina võiks olla nii kerge kui võimalik, lipsu pikkus pole väga oluline. 

Mudilal on võrdlemisi vähe luid ja maitsev valge liha. Levinuim valmistusviis on praadimine eelnevalt munas ja jahus paneeritult, kuid vanad mudilaspetsid ka kuivatavad teda ja keedavad suppi ning väidavad, et on maitsev.