Kuigi miinuskraadide saabudes hakkavad veekogud jäätuma, siis pärast esimesi külmasid tekkinud jää on õhuke ja nõrk ega kanna inimest. Samuti võib kevadel päikeselisel või vihmasel perioodil varem veekogu katnud tugev jää kiiresti õhukeseks muutuda.
Ohutum on jääle minna pärast paarinädalast külma ilma, kui õhutemperatuur on olnud pidevalt alla 0°C ning veekogul on viiteid tugevale jääle (nt jalaga katsudes on pind tugev). Tavaliselt on jää nõrgem jõgede kiirevoolulistes kohtades, jõgede suubumiskohtades ja torude suudmetes, allikakohtades, paadisildade tugipostide ümbruses, roostikus, vettelangenud puude võrade ümbruses ja laevateede läheduses.
2-3-kraadises vees viibimine on eluohtlik juba 15 minuti ja külmemas vees isegi paari minuti möödudes. Seetõttu on jääaugust pääsemise kiirus ja kannatanu ülessoojendamine väga oluline.
Millised on ohuallikad?
Lahvandused ja jääpraod – nende läheduses on jää nõrgem.
Triivivad jääpangad – jääpank võib kiiresti laguneda. Sageli pakuvad need huvi lastele, kes proovivad kevadel jääpankadel sõita ning võivad seetõttu uppumisohtu sattuda.
Jää praksumine – tuleb viivitamatult jäält lahkuda. Jääle minnes tuleb veenduda, et jää kannab inimest ja vältida kohti, kus jää võib olla nõrgem.
Liikumine pimedas – oht on kaotada orientatsioon ja sattuda kohta, kus jää ei kanna. Lisaks ei pruugita märgata pragusid ega auke.
Õhuke riietus – tuul jäätunud veekogul süvendab külma tunnet ja allajahtumine tekib kiiremini.
Jää pinnal on näha erinevat tooni laike – jää värvus/toon viitab ebaühtlasele jää paksusele.
Alkoholitarvitamine – alkohol tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist.
Kuidas end ja teisi ohu eest kaitsta?
Jääle minnes on soovitav eelnevalt otsida informatsiooni jääolude kohta. Piiriveekogude kohta on võimalik infot leida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt (avalehel nõuannete rubriik ja alajaotus jääolud) või helistada kordonisse või teenistuskohta. Jääteede kohta saab infot Maanteeameti kodulehelt (avalehel rubriik maantee ja alataotus maanteeinfo – jääteed).
Jääl olles tuleb veenduda, et jää kannab ja vältida kohti, kus jää võib olla nõrgem. Läbi jää vajudes on abivahenditeks jäänaasklid, mille abil on võimalik end kandvale jäätükile hiivata. Naasklid riputatakse kaela ja nad asetsevad rinnal.
Veekogule minnes on hea panna laetud mobiiltelefon veekindlasse ümbrisesse. Võimalusel tuleb kanda spetsiaalselt kalameestele mõeldud ujuvaid riideid ja jalanõudel spetsiaalseid jäänaelu. Kindlasti on oluline teavitada eelnevalt lähedasi, kuhu piirkonda minnakse ja millal tagasi plaanitakse tulla.
Mootorsõidukiga liikumine jääl.
Jääle sõites tuleb jälgida kaldal olevaid liiklusmärke. Sisse ja läbisõidu keelumärk ei muutu jää tulekuga kehtetuks. Vali oludele vastav sõidukiirus.
Jääl liikudes sõida lahtise turvavööga, ole kindel, et uksed avanevad hõlpsalt ja autos olevad esemed ei takistaks kiiret väljumist autost.
Ära tee tarbetuid järske manöövreid. Ära pidurda ega kiirenda järsult. Kahtlastele kohtadele lähenedes kontrolli eelnevalt, kas antud kohta on turvaline läbida. Jäta masin kahtlasest kohast piisavalt kaugele. Ära pargi sõidukeid troppi. Kolonnis liigu ühtlaselt, anna peatumisest teistele varakult märku.
Võta kaasa laetud mobiiltelefon, GPS või kompass. Paha ei tee lumelabidas ja puksiirköis pagasnikus. Kontrolli kas telefonis on olemas vajalikud telefoninumbrid. Peipsil ära unusta ennast ja kaasas olevaid sõpru järvele ja õhtul maha registreerida. Varu veidi aega, esmasel minekul küsitakse kõikide minejate nime ja sünnikuupäeva, helistajalt ka isikukoodi.
- Hüüa appi.
- Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele.
- Jälgi, et veevool sind jää alla ei tõmba.
- Siruta käed jääaugu servale ja proovi tugevate ujumisliigutstega keha ja seejärel jalad jääaugu servale saada. Ole võimalikult kõhuli, selliselt jaotad oma kehakaalu mööda jääpinda ja sa ei vaju uuesti läbi.
- Kui sul on jäänaasklid, siis need aitavad sul jääaugust kiiresti välja saada. Võta kummassegi kätte naaskel, löö need jää sisse ja tõmba ennast jääle.
- Kui oled jääaugust välja saanud, siis ära tõuse kohe püsti, nii võid uuesti läbi jää vajuda. Eemaldu jääaugust kas rulludes või roomates.
- Ohutus kauguses tõuse püsti ja lahku jääle tuldud rada pidi.
- Otsi koht, kus sooja saad ja vaheta märjad riided kuivade vastu. Kui sul kuivi riideid käepärast ei ole, siis esmaselt aitab ka, kui märjad riided kuivaks väänad.
Teise päästmine jääaugust
- Püüa mitte sattuda paanikasse.
- Helista 112 või lase seda kellegil lähedalolijal teha.
- Lähene hädasolijale võimalusel tema käidud rada. Kui ta on sinuga sama kaaluga, siis see on orientiiriks, kus jää veel kannab.
- Päästma minnes jälgi jää käitumist. Kui kuuled praksumist, siis see viitab sellele, et jää ei ole piisavalt tugev.
- 2-3 meetrit enne jääaugu serva heida kõhuli ja liigu roomates. Nii jaotad oma kehakaalu ühtlaselt mööda jääd ja ei vaju ise sisse.
- Ulata hädasolijale mingi ese (kaasa võetud puuoks, laud, redel jne), kui muud käepärast ei ole, siis sobib selleks ka sinu jope.
- Kui hädasolija ei suuda kangestunud sõrmede tõttu abivahendist haarata, siis rooma väga ettevaatlikult talle lähemale ja proovi temast kinni saada.Kui oled hädasolija jääaugu servale saanud, siis ärge tõuske püsti, vaid roomake või rulluge eemale. Juhul kui kannatanu ei suuda roomata, pead teda lohistama.
- Hoolitse, et saaksite ruttu sooja ja märjad riided seljast ära.
Hädasolija koha märgistamine ristsuundadega
- Kui hädasolija on jääl ja sul ei ole võimalik talle appi minna, näiteks sa ei ole kindel oma võimetes või on jää liiga ohtlik, siis on suureks abiks saabuvale päästeteenistusele, kui suudad täpselt märgistada hädasolija asukoha.
- Seal kus seisad, pane kaldale märk (puuoks, oma kinnas jne) ning vali hädasolija suunas vaadates vastaskaldal teine pidepunkt (puulatv, korsten jne.).
- Liigu 10-20 m mööda kallast ja märgi uuesti oma seismise koht ja üle veekogu hädasolija suunas järgmine pidepunkt.
- Kahe tekkiva mõttelise sirge ristumiskoht tähistabki täpselt hädasolija asukohta.
- PS! Kalda märgid peavad olema statsionaarsed, liikuvad märgid (laeva mastid jne) ei sobi
Teise päästmine jääpangalt
- Kui märkad kedagi olevat jäänud jääpangale, siis teavita sellest häirekeskust, vali 112.
- Proovi saada hädasolijaga kontakt ja selgita talle, et abi on teel. Oluline on, et hädasolija ei liiguks jääpangal, sest see võib lagunema hakata.
- Kui jääpank on piisavas kauguses, siis võid proovida hädasolijale ulatada puuoksa, laua või selle olemasolu korral heita nööri.
- Kui hädasolija saab sinu ulatatud esemest kinni, siis tõmba ta ettevaatlikult kalda lähedale.
- Ära proovi jääpangale ujuda, talvises külmas vees jahtud kiiresti ja upud ära.
Kommentaarid (0)