Hommikul, kui alustasime sõitu mättale, tuli poolel teel meelde, et oh seda rõõmu, üks mees jättis oma ridva maha. No mis seal ikka, läksime siis mättale ära ning teepeal mõtlesime välja, et minu varuritv käib talle küll. Omavahel öeldes – jube kaigas, jergimehed ütleks, et sellisega saab ainult juudipüssi teha.
Peale seda, kui sai paat vette lastud, hakkas pulli saama. Kõigepealt selgus, et paat on kuidagi liiga sügaval ning loksub imelikult... Oh, küll läks kiireks, kui saime aru, et punn jäi ette panemata. Punn oli loomulikult autos, mälu järgi, ning 200-300 m oli juba mööda vett liueldud. Padavai kaldapoole minekut ja pilsikas uugama... Kaldale jõudes selgus, et kork oli küll paadi külge pandud, aga mitte kinni keeratud, ehk ootas meid kaldal madalas vees.
Kork ees, sai siis uus katse tehtud, et kas nüüd saab lõpuks kalale. Sai, jõudsime püügikohta ning kohe, kui esimene lant sai vees paar võnksatust teha, oli kala otsas. Sõber karjub kõrvalt - koll, ma vaatan, et jah, ritv on jõle longus, mis siis, et juudipüss, aga kas tõesti krokodill? Sikutab ja sikutab, aga jõnksutab vähe ning on väga raske, lootust on, et suur-suur. Kui ta paadile lähemale saime või siis õigem on öelda, et paadi kalale lähemale saime, selgus, et allakilone koll oli roninud kohe peale landivõttu maltsa sisse nii kõvasti, et oli vaja kahvaga ta sealt lahti päästa. Kala oli näha, aga nokk oli kusagil juurika taga jube kõvasti kinni ja lant sealhulgas, sealt tulid ka need jonksud, et kala tõenäoliselt tahtis ennast juurika tagant lahti päästa.
Kui kala oli käes ja vabastatud peale noomimist, läks püük edasi. Tunde oli täielik vaikus ja mitte ühtegi tonksu. Vahetasime kohta ja jälle sama lugu, kui lant vette sai, oli alla kilone koll otsas. Seekord tuli kergemalt paati, aga jälle esimene vise ja peale seda mitte midagi.
Sai veel kohti vahetatud ja tulemused üsna sarnased. Mõtlesin, et kui äkki teeks nalja, niiguinii kilosed kollid. Võtsin pildil oleval landil konksu ära ning järgmises kohas sain teha päris mitu viset enne, kui koll otsa tuli, natuke rabistas ning läinud ta oli. Oh seda kiirust, kuidas konks otsa tagasi läks ning lant samale poole lendas! Paar pööret ja kala otsas, paadis! Seda rõõmu, 4+ kg kala ning võib öelda, et sai luurelandiga enne kala välja otsitud.
Siis hakkas asi ka õhtu peale kiskuma ja valmistusime vaikselt kodupoole liuglema, teepeal aga saime tõelise elamuse osaliseks. Kaugelt eemalt nägime, et suur kotkas tiirutab pikka aega kõrgel, aga ühe koha peal. Sõitsime lähemale ja kui vett jälgisime, saime aru, mida ta seal tiirutab, kiloste kollide maa oli see! Kui madalas sõitsime, siis kiloseid kolle pages paadi eest kahte lehte. Tegime ka paar viset, aga lanti ei närinud keegi. See-eest pani seesama tiirutav kotkas meist 100 m tagapool küüned korra vette ning läkski kilone koll talle õhtusöögiks. Vaatepilt oli võimas ja vaatamata igasugustele äpardustele läks päev korda.
Tekst: Duuds
Lant: Eppinger Original Dardevle
Ritv: Shimano Speedmaster
Rull: Daiwa Caldia
Nöör: Varivas Bass Pro
Kommentaarid (0)