Sai siis söödud ja pooleldi joostes samasse kohta tagasi. Tulemused olid kehvemad, 10 viskest 5 olid tühjad. Mitte et see oleks hirmus paha, aga eelmise päeva pidu ei olnud, küll aga olid suured kollid esindatud. Tegin nii kiire tunnikese Nirvaanas ja mõtlesin uusi kohti minna otsima. Käsi ju soe, väsind ja kalane.
Tiirutades seal mööda kaldaid oli potentsiaalseid kohti palju, aga kala ei olnud nii palju. Kiloseid ja paarikiloseid kolle leidus, aga hing tahtis kohe väga-väga tagasi Nirvaanasse – kogu aeg pidin end sundima, et jummala eest ei annaks nii kergelt alla ja ei läheks tagasi. Lohutasin ennast sellega, et tagasiteel jääb see tee peale. Vahepeal tulid ka kanad jalutama ja jõudsid oma jalutuskäiguga minuni, mille peale öeldi, et aitab, lähme kodo ja kala on juba küll eilsest. No eks ma poole kohaga nõustusin, aga Nirvaana oli veel ootel. Vahepeal silmasin üht potentsiaalset kohta 30 m eemal. Kanad lubasid väikse ringi veel teha, seega mul oli veel natuke aega. Sinna minnes suutsin landikasti laiali puistata ja sai tükk aega maast lante nopitud – kast sai vähemalt korda. Aga uus ja huvitav koht, mini-nirvaana, vise ja kilone, vise ja kahekilone, vise ja kilone ja nii umbes 10-15 minti järjest. Kena, jälle üks täpike kaardil.
Teistega tagasi jalutades suundusime ikka Nirvaanast läbi ning korra oli mul selline uhke tunne, et näete, viskate siia, on selline kala, viskate sinna, on selline, kerima peab nii ja ritva peab nii hoidma. Oii ma olin kunn, aga siis ühel hetkel oli täielik vaikus, nagu noaga lõigatud. Vahetasin lante ja tegin igasugu imesid, aga teised tõid mu väga kiirelt pilvedest alla, et ikkagi pole nii osav kalamees, jah? Noh, mis ikka, oli ilus, kuni kestis. Läksime siis koju ning tegelikult oli hing rahul, sai kala püütud ning mis peamine, sai kena loodust nautida koos haugidega.
Tekst: Duuds
Lant: Eppinger Dardevle
Ritv: Shimano Speedmaster
Rull: Daiwa Caldia
Nöör: Varivas Bass Pro
Kommentaarid (0)