Blogid
2. mai 2016, 21:00

Nordic Lure blogi: Lund Predator Classic Finland 25-27.09.2015 vol 2

Neljapäevaks oli juba 3 päeva antud tõsiselt valu ja vesi päris sogaseks pekstud. Selleks ajaks olid juba kõik kergelt väsinud ning ei lohutanud ka see, et üks terve trennipäev on veel ees. Seekord oli plaan vaadata rohkem koha poole, sest püüdma peab võistlusel 5 haugi, 10 koha ja 10 ahvenat. Suurimad lähevad arvesse. 

Põhilised asjad, mis töötasid ahvenale, on Bait Breath Ur24 ja Ur29 kummid, koha näris ka päris isuga neid. Haugile toimisid erinevad asjad, aga peale kippus jääma üks kohaliku kunni (KP Baits) haugilutt. Samas ei saa öelda, et ei töötanud Viru meeste lemmikud - plekid.

Lõpuks ikkagi selgus, et me ei ole väga osavad, siit-sealt saime kala, aga ei midagi erilist. Seda oli ka karta, sest esimest korda uues kohas ei tunne ju olusid nii hästi kui kohalikud kunnid. Tagasi sõites oli kergendus hinges, et homme ei pea trenni tegema ning saab puhata. Nendes sektorites püük oli keelatud võistlusest osavõtjatel terve reedene päev kuni võistluse alguseni laupäeval.

Õhtul oli väike kokkuvõte ning nii hämmastav kui see ka pole, olid kõik üsna kiirelt kotile pugenud, osad vaatasid ühe silmaga telekat, aga tegelikult olid kõik üsna kutud. Ei olnud niisama päevad need neli, et lähme chillime, püüame kala ja vaatame ringi. Ei, lant oli pea koguaeg vees ja trenn oli kõva.

Reedene plaan nägi ette, et kohtume mõne potentsiaalse partneriga ning näitame kaupa, läks päris hästi. Kui oli käidud ja näidatud kaup, oli vaja minna kohtunikule külla, et saaks paadile numbrid, kaardid, joonlaua ning muud nodi võistluseks. Samal ajal loositi meile ka sektorid välja. Esimene päev loositi meile kodule lähemal sektorisse ning teine kaugemal. Õnne tahtel saime mõlemad Eesti paadid ühte sektorisse. Kui mökki juures olid paadid ära kleebitud ning joonlaudade ja muude sarnaste asjadega tutvutud, oli mul hirmus tahtmine minna NIRVAANASSE, sinna oli ainult 75 km ning terve nädala jooksul ei saanud kala, mille võiks kotti pista. Enne seda muidugi oli vaja Motonetti ja Honkarisse minna. Saime teada, kuidas profid püüavad isohaukit, oli väga vaja see emotsiooniost teha ja samasugused landid muretseda. 30 € lant ja neid ei ostetud mitte kaks tükki. Siiani kahetsen, tuleb jääda oma liistude juurde.

Enne NIRVAANAT muidugi ma suutsin teha korraliku promo oma kalakohale ning isegi Jannol oli väike ootusärevus. Tema puhul on emotsioon üsna raske tulema, maailma kõige rahulikum ja chillim inimeseloom. Vanad tahtsid natuke puhata ning chillida, sest keha ei ole see, mis oli vanasti, seega nad jäid kodu valvama.