NÖÖR. Alusnöör (punutud nöör) – suure kala väsitamiseks vajaminev lisapikkus ja samaaegselt ka lendnööri kaitse, vältimaks kahjustusi, mida võivad põhjustada poolil olevad avad. Väiksemate klasside ja lühikeste püügidistantside korral võib see olla lühike, et rohkem lendnööri rullile mahuks.
Lendnöör – nööri kõige olulisem osa. Koosmõjus juhtnööri ja lipsuga ning sõltuvalt lendnööri kaalust ja selle jagunemise (nööri kuju) suhtest putuka kaalu ja muude omadustega toimetab see putuka sihtpunktini.
Juhtnöör – veniv punutud või monoliittamiil, mis mõjutab putukat lisainertsiga. Liigituvad ujuvateks, intermedia (vahepealseteks) ja erinevate kiirustega uppuvateks. Orienteeruvad pikkused ulatuvad 0,8 kuni 2,7 meetrini, suuremate klasside puhul (lõhe ja meriforelli jaoks) 3,7 meetrini. Ka neid on saadaval väga palju erinevaid.
Lips – juhtnööri ja putuka ühendamiseks vajaminev tamiili osa, mis mõjutab otseselt putuka mängu. Pikkused on varieeruvad, tavaliselt 0,5 kuni 1,5 meetrit, suuremate klasside puhul enam, kuni isegi 4 m. Kui lips on liialt lühike või ka liialt jäme/jäik, kukub putukas kivi sulpsatusena vette. Kui lips on liialt pikk või peenike, tekivad lipsule sõlmed, sasid ja keerud.
Nöörid jagunevad järgmiselt:
DT – ühtlase jämedusega (klassikaline), nii ujuvad, intermedia kui uppuvad. Meil kasutatakse rohkem ujuvat. Sellel on eelised klassikalisel pinnapüügil ja see tagab sujuvama rullheite soorituse nümfidega ehk uppuvate putukatega.
WF – esiosa raskusega nöör. Esiosa on jämedam kui tagaosa. Jagunevad ujuvateks, intermedia, uppuva tipuga ja eri kiirusega uppuvateks nöörideks. Väga suur valik erinevaid variante. Tagab kergema vaevaga heidetel maksimumkauguse.
Kombineeritud – sisaldab jooksunööri ja heitepead, mis omakorda võib olla komplekteeritav.
RULL. Kuidagi on saanud klassikaks ütlus, et lennuka rull on ainult nööri hoidmiseks. Nii on, kuid kehvem rull võib rikkuda päeva.
Klassikalisteks peetavad rullid on traditsioonilise väljanägemisega ja tehniliselt lihtsamakoelised, kuid mis olulisem – need on kitsamad ja poolidel on peenike südamik. Sellistele poolidele on kindlasti vaja peale kerida alusnöör, et sisemist läbimõõtu suurendada, muidu muutub mahakeritud lendnöör vedruks. Tavaliselt mahutavad sellised rullid paremini DT-nööre. Eks DT on ka ise klassika.
Teiseks liigiks on tänapäevased rullid, mis sisaldavad tipptehnoloogiat. Põhilised erinevused peale tehniliste on jämedam läbimõõt ja ka rull ise on laiem. Sellise rulliga lendnöör vedruks ei muutu. Sellised rullid on mõeldud rohkem WF-nööridele. Kuna WF-nööridel on vaid heite peaosa jämedam ja ülejäänud u 2/3 on peenike nöör, võtab selline nöör poolil vähem ruumi.
Paljude efektsete rullide miinuseks on liigagi täpne mahutavus. Kaasaegsete rullide puhul soovitan tähele panna pooli külgmiste äärte kõrgust ja südamiku kuju. Kui pooli südamik on lihtsalt horisontaalne ja ääred suhteliselt madalad, sobib selline rull ainult WF-nöörile, DT sinna ei mahugi. Eelmise aasta mudelitele on hakanud lõpuks ilmuma poolid, mille südamik on nõgus ja ääred sama kõrged või kõrgemadki. Sellised poolid on universaalsemad ega vaja täpset nööri klassi ja kogust, võimaldades suuremat nööride valikut.
Rullil on oluline ka nn susspidur. Kui see jupsib või on ainult nn kärrpidur, siis põõsastes rühkimisega võib nöör ootamatult oksa taha takerduda ja jooksma hakata, tekitades ajakulu ja lisatööd. Sussi on vaja suuremate kalade väsitamisel – rohus või põõsastes maha lapatud nööril on suured eeldused kuhugi takerduda ja võid oma saagist ilmagi jääda, ise ähmiga komistada ja lõpuks veel midagi ära lõhkuda.
Kindlasti tuleb teha vahet, milline rull on mõeldud soolasesse ja milline magevette. Rulli tuleb hooldada. Rulli sobivus ridvaga kaalu poolest on ülimalt oluline, sõltub konkreetsest ridvast ja püüdjast, kuid algseks orientiiriks võiks võtta, et rulli kaal võrdub 1,5 ridva kaaluga.
VARUSTUSE KLASSID on vahemikus 1 kuni 11. Sobiv klass valitakse veekogu suuruse ning putukate kaalu ja veetakistusomaduste alusel. Mida suuremad jõed ja suuremad putukad, seda kõrgem klass. Eks sageli mainitakse klassi valikul ka püügikalade suurusi, kuid kes kalal olles ette ütleb, et nüüd tuleb suur purikas ja nüüd tuleb väike kala – varustuse võimekusest sõltumata läheb kalamees ikka suure purika järele.
Tavaliselt soovitatakse algajatele 5.–6. klassi varustust. Selline varustus on käepärane – algajale sobivas kaalus, suudab heita enim levinud putukaid ja on võimekas keskpärastel veekogudel ehk suhteliselt universaalne valik.
Varustuse klassid:
| Veekogu liik | Väikesed vooluveed ja tiigid | Keskmised jõed, merelahed ja järved | Laiemad jõed, merelahed ja järved | Laiad jõed, merelahed ja järved |
| Kalaliigid | forell, harjus, särg, ahven | forell, harjus, särg, ahven | meriforell, lõhe, haug, karp | meriforell, lõhe, haug, karp |
| Varustuse klassid | 4. kuni 6. | 5. kuni 7. | 6. kuni 8. | 9. kuni 11. |
| Ridva pikkus | 6–7 jalga; 5.–6. klassi puhul 8,6–9 jalga | 8-9 jalga | 8–9½ jalga | kahekäeridvad, 9–13 jalga |
| Lendnöör | ujuvad, DT või WF nöörid, vastavalt klassile | ujuvad, intermedia ja uppuvad (pigem uppuva tipuga), DT, WF või Spey nöörid, vastavalt klassile | ujuvad, intermedia ja uppuvad (pigem uppuva tipuga), WF, Spey nöörid, vastavalt klassile | kombineeritavad (spey), ujuvad, intermedia ja uppuvad (enamalt uppuva tipuga), kuid ka WF nöörid, vastavalt klassile |
| Juhtnöör/ leader | 1,8 kuni 2,7 meetrit 3X kuni 6X. Vastavalt oludele ujuv või uppuv | 1,8 kuni 2,7 meetrit 2X kuni 4X. Vastavalt oludele ujuv või uppuv (kuni fast sink) | 2,7 meetrit või pikemad 0X kuni 3X. Vastavalt oludele ujuv või uppuv | 2,7 meetrit, kuid enamalt pikemad 0X kuni 3X. Vastavalt oludele siis ujuv või uppuv |
| Lips | 3X kuni 6X d=0,21 kuni 0,14 mm | 2X kuni 4X d=0,24 kuni 0,17 mm | 0X kuni 3X d=0,24 kuni 0,21 mm | 0X kuni 3X d=0,24 kuni 0,21 mm |
| Putukad | märjad/ uppuvad ja kuivad/ ujuvad | märjad/uppuvad ja kuivad/ujuvad putukad, väiksemad striimerid | märjad/uppuvad ja kuivad/ujuvad putukad, väiksemad striimerid | märjad/uppuvad ja kuivad/ ujuvad (lõhe, haug, karp) putukad, suured striimerid, popperid, haugiputukad |
Stephen Wilson, “Fly Fishing”, Chartwell House 1989
Artikkel on ilmunud ajakirjas Kalale! nr 18 mai/juuni 2016.
Kommentaarid (0)