Kalda äärest on haug praegu lahkunud või lahkumas, sest kaldaäärne taimestik hakkab vaikselt mädanema, väikestel lepiskaladel ja maimudel pole seal enam piisavalt hapnikku ja nad kolivad sügavamale, nende järel liigub aga ka haug. Sellistes tingimustes, kus kala on laiali ja alad, kust teda otsida, on suured, tasub kasutada trollingut.
Kindlasti trollin läbi rohu- ja vesirooside ääred, ka voolu, sest seal on kõige rohkem hapnikku. Olen märganud, et põhja pealt trollimine ei pruugi sügise esimesel etapil tulemust anda, kala on pigem keskvees. Näiteks ligi 10-kraadises ja kahe meetri sügavuses vees sagib maim 0,5 m veepinnast allpool, aga kiskja varitseb teda altpoolt meetri sügavusel. Sellele vastavalt tasuks valida ka voobler, millega trollida.
Värvitoonidest eelistan hommikuti midagi eredamat-rohekamat, lõunaajal naturaalseid toone (särg, ahven), õhtul pilves ilmaga midagi eredamat, näiteks valget või punast. Väga selge veega tasub kasutada pigem tumedaid ja neutraalseid toone.
Kui trollimine tulemust ei anna, võib proovida muuta landi mängu röövlile ahvatlevamaks: näiteks teha perioodiliselt ridvaga järske tõmbeid, samuti muuta paadi kurssi siksakiliseks.
Kui veetemperatuur langeb 8–10 kraadini, hakkab kala juba talvitumiseks sobivate aukude poole liikuma. 7–8-kraadise veega istub kala juba augus. Kui vesi on 6–9 kraadi, on kala veel üsna aktiivne, kui veetemperatuur langeb alla 5 kraadi, muutub haug üsna loiuks ja on raske teda võtma meelitada.
Hilissügisel, kui kala on juba aukude ümber ja augus, püüan enamasti jigiga. Aga see on hoopis teine, väga lai ja spetsiifiline teema.
AHVEN. Vasknarva. Teine koht, kus ma tihtipeale veedan ilusamaid varasügisesi hetki, on Vasknarva. Kobedat ahvenat tuleb varahommikul ja õhtuti kenasti. Umbes poole kilomeetri ulatuses jõe lähtest saab sügisel edukalt suurt ahvenat ja koha püüda. Tihtilugu on võimalik õhtul kella 18–19 paiku poole tunni kuni tunniga saada soliidne kogus väga ilusat ahvenat, kui satud peale „katlale“, kus Peipsi järvest tulnud ahven maimu taga ajab. Sellisel juhul kasutan ahvenapüügiks enamasti Hornet-tüüpi väikseid vooblereid, aga ka poppereid. Väga hästi töötab ka üks seni veel Eestis vähe kasutatud landitüüp, nn „tsikaad“ – selle tugevad võnked ajavad ahvena närvi ja võtma kindla peale. Proovida võib ka dropshoti ja nn Peipsi rakendust.
Lugu on ilmunud ajakirjas Kalale! nr 8 septembris 2014.
Kommentaarid (0)