Jõuame esimese triiviga umbes poole peale, kui Meelise ritv tõmbub korralikult kaardu. No ikka väga korralikult. Mõni minut siduri kärinat ja ilus havi on paadis. Kaalu pole meil kaasas, aga nii 3,5 ja 4 kilo vahele võib ta silma järgi jääda. Seis 1:0 Estlandi kasuks. Pildid tehtud, läheb haug oma asju edasi ajama.
Saare Slaider meenutab tavalist jerklanti, kuid selle esikülg on väikse nurga all, mis paneb ta mõnevõrra sukelduma. Landi töösügavuseks on märgitud 0,5–1 m, kuid ridvaotsa kõrgel hoides saab teda kerida ka üsna pinnast. Meelis püüab suhteliselt lühikese ridvaga, kerib – täna küll kiirest triivist tulenevalt – pigem kiiresti kui aeglaselt ja teeb ridvaotsaga regulaarselt järske tõmbeid enda poole. „Võib ka ühtlaselt kerida ja saab ka kala,“ ütleb Meelis. Aga väike nõks, mille lõpus lant teeb järsu pöörde ja peatub, kuni püüdja liini jälle pingesse kerib, mõjub kalale kindlasti ahvatlevamalt.
Möödub mõni minut ja minulgi tuleb kala otsa, üsna selge vee ja rannalähedase soga piiri pealt. Paraku pole see Meelise kalaga võrreldavas mõõdus, vaid üsna tavaline „kilone koll“. Seis 1:1.
Kuidas saare lantide katsetamine lahinguolukorras lõppes ja kes veel konksu otsa jäi, loe ajakirja Kalale! septembri/oktoobri numbrist.
Kommentaarid (0)