Talikalastuse ABC: millest alustada. Abivahendid, ohutus,riietus jne.

KAST JA ABIVAHENDID. Ka algajal kalamehel on mõistlik soetada endale kalakast või matkakott, millel on võimalik istuda. Kastil on mitu head funktsiooni. Esiteks on sinna mugav kogu õngepark sisse panna. Nii püsivad õnged puhtad ja neid on sealt hea valida. Kasti mahub ka väike võileib ja termos teega, mis külmal talvepäeval on asendamatu kaaslane. Külmarohi on tavaliselt rinnataskus, selle peale kastiruumi ei kulu. Abivahenditest võiks kalastuskastis olla kindlasti jääkulp, millega auku puhastada ja ka kongits juhuks, kui mõni suurem kala otsa peaks tulema. Pikal püügipäeval saab kasti peal ka jalga puhata. Sikuskaga kannatab terve päeva ka püsti püüda, aga kirbupüük toimubki valdavalt kastil istudes.

Kui on plaanis kalastada mõnel suuremal veekogul, nagu Peipsi, Võrtsjärv, Pärnu laht vms, on mugav kasutada kalastustelki või tuulevarju. Esiteks kaitseb see tuule eest ja teiseks on varju taga või telgis soojem püüda. Kuna suurel veekogul on sageli vaja kaldast mitu kilomeetrit kõndida, siis sobib asjade transportimiseks kelk. Selle võib laenata lapselt, aga kodurahu huvides on lihtsam soetada spetsiaalne kalastuskelk.

SOBILIK RIIETUS. Riietus tuleks valida soe ja tuulekindel, ent samas hingav. Sageli on kalastuskohani tükk maad kõndida ja siis ei ole meeldiv ennast algul higile ajada ja pärast tuule käes märjana maha jahtuda. Külmetus on garanteeritud. Riietus peab olema mugav, et saaks ennast ka püügi ajal liigutada. Kubujussina seitse kihti riideid selga ajada pole mõtet.

Esimesteks talvisteks kalaretkedeks ei pea kohe mitmesajaeurost kombet ostma, asja ajab ära ka korralik paksem kapuutsiga talvejope, mis igaühel tõenäoliselt olemas on. Jalga võib panna paksemad n-ö mäesuusa- või lumelauapüksid. Jalas saab edukalt kasutada voodriga talvesaapaid või kummikuid. Samas ei maksa ka viimasel ajal moodi läinud pehmed, soojad ja kerged kalamehekummikud palju, kõigest paarkümmend eurot. Jalatsi alla tasub osta jäänaelad, et vältida libedal jääl kukkumist. Jäänaelad on mugav enne jääle minekut saapa otsa tõmmata ja püügilt tulles saab need kergelt eemaldada.

Müts võiks olla kindlasti tuulekindel ja n-ö läki-läki tüüpi, et vajadusel saaks ka põsed ja kõrvad soojas hoida. Kindad on talipüügil asendamatud. Soovitan kasutada kas labakuid või spetsiaalseid kalamehekindaid, mille sõrmeotsad on vabad, aga vajadusel saab käe ka labakusse peita.

OHUTUS PÜÜGIL. Esimene ja viimane jää on kalastajale magusad, sest just siis kipub kala kõige paremini võtma. Varatalvine jää on üsna sitke, kuid kogenematul talikalastajal ei maksaks õhukesele jääle minna. Ohutuse mõttes tasub panna kaela jäänaasklid. Veekogudes leidub voolu- ja allikakohti, kus jää on õhem. Lisaks jäänaasklitele tasub esimese jääga kasutada jäätuura, et iga sammu tehes enda eest jää paksust kontrollida. Kui ikka ühe löögiga tuur läbi jää läheb ja vett jääle immitsema hakkab, pole mõtet eluga riskida. Samuti tasub õhema jääga käia kalastamas kahekesi ja võtta kaasa umbes 10meetrine köiejupp, millega vajadusel sõpra jääaugust välja aidata.

Kevadine jää on kindlasti sama ohtlik kui esimene. See võib olla küll mitukümmend sentimeetrit paks, aga kevadpäike muudab jää pudiks. Kalamehed ütlevad, et jää on pulkas. Sellisest jääst vajub kalastaja sauhti läbi. Pahatihti on kevadeti öösel mõni kraad külma ja hommikul tundub jää kõva, aga õhtul kuiva jalaga enam kaldale ei saa, sest jää on täitsa pehme. Kui elu vähegi armas ja kogemust vähe, ei maksa liiga vara ega liiga kevadisele jääle ronida.

KUS PÜÜDA? Kui varasemad kogemused puuduvad, tasub püügipaikade kohta uurida kas või kalastuspoodide müüjatelt ja foorumitest. Esimese jääga on magusamateks püügipaikadeks jõesopid ja väikejärved. Üldiselt tekib jääkate kiiremini Lõuna- ja Kesk-Eestis, nii et tasub pilgud sinnapoole pöörata. Veekogul on heaks indikaatoriks teised kalamehed ja kui neid pole, siis varasemalt raiutud/puuritud augud. Kus mehi või auke on tihedamalt, seal on suurem lootus kala tabada. Järvedel tasub kala otsida pigem kaldatsoonis, tehes teatud vahemaa tagant kaldaga risti auke. Kui kala ei ole, siis tasub kala aktiivselt otsima asuda, tervet päeva ühe augu peal pole mõtet oodata. Vahel juhtub jällegi, et kala toitub ainult 15 minutit päevas. Võtu peale trehvamiseks on tarvis käia ja püüda.

KOKKUVÕTTEKS. Loodetavasti on nüüd esmane ülevaade olemas, mida kalastuskauplusest hankida ja milliseid liigutusi jääl teha. Ole sa algaja või kogenud talikalastaja, enne hooaja algust on ikka ärevus hinges. Kohtume jääl!

Järgneb.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Kalale! nr 15 2015. aastal.