ATVde puhul soovitaksin mootorimahtu kuni 400–750 cm³. 800–1000 cm³ mootoriga ATVd on liiga võimsad, reageerivad gaasile nii järsku, et võtab ratta kaapima, see ei ole töötegemiseks mõistlik.
Praktikas ütlevad kalurid, et seni kuni jää on ilus, on iga ATV hea, aga kui tekivad rüsi ja muud probleemid, siis võiks masinal olla roomik all. Need maksavad 4000 euro ringis. Müügil on ka poole odavamaid Hiina omasid, aga kogemus näitab, et inimene rõõmustab nende puhul ainult ühe korra – siis, kui ta need ostab.
Kui aga lund ei ole ja jää libe nagu liuväljal, tasub rehvidele ketid peale tõmmata. Paar viimast hooaega kasutatakse keermega naelu, mida saab lasta saani lindi sisse, see teeb saani ka libedal jääl paremini juhitavaks. ATV kummidele saab ka akutrelliga keermega naelu sisse lasta ja need kevadel jälle välja keerata.
Kui saanil on õhkjahutisega mootor, siis ta ei karda kiilasjääd nii palju, aga vesijahutusega mootorid tahavad jahutuseks lund saada. Kiilasjääl sõites peavad olema naelad lindil või spetsiaalsed kraabitsad, mis tekitavad jääpuru radiaatori jahutamiseks.
LÄBIVUS JA SÕIDUMUGAVUS. ATV kaalub 200–300 kg. Tema veojõud lõpeb otsa, kui kõik neli ratast ringi käivad. Nelja ratast tõmbab ringi 400-kuubikuline mootor täpselt sama hästi kui tuhandene. 400–500 cm³ on ses mõttes parem, et ta ei tõmba nii järsult. Kui 800–1000-kuubikulisega jää peale minna, siis käivad rattad all ringi niipea, kui natuke gaasi puutud. Ei ole mõtet tööriista asemel püssi osta.
Paksus lumes ei ole ATV ja saan üldse võrreldavad. Saan sõidab igalt poolt üle, aga kui lume all näiteks peaks kraav olema, siis oled sa seal sees. Kalurid ütlevad, et kui sul on järsku ees lumesulp või isegi 20–30 meetrit lai lahvandus, siis saaniga anna ainult gaasi ja saad sellest üle. Enne ei tohi seisma jääda, kui oled kindlal pinnal. ATV-ga upud sellises olukorras kindlasti ära.
Saaniga saad mõningal määral ka mööda lumevaba kallast sõita. Roomik astub edasi ja suusa all olev kõvasulam kannatab mõnisada meetrit liiva ära küll.
Rüsijääst, mille lumi täis tuisanud ja kus on jääkihvad püsti, sõidad saaniga üsna siledalt üle, aga ATV loeb kõik augud ära. Saan liigub ka tunduvalt kiiremini, 100 km/h ei ole jää peal mingi probleem. ATV-ga võib ka selle kiiruse saavutada, aga ta on siis ebastabiilsem kui saan. Kui hakkab vähe vibama, võib kergesti üle kaela ka lennata. Roomikutega ATV saavutab maksimaalselt 50 km/h. Saan on ka madalam, selle raskuskese on maa ligi. ATV-l istud pea meeter kõrgemal ja kui on tuuline, siis on seal külmem kui madalamal.
Saanide ametlik kandevõime on 400 kg ringis, kuid Peipsil ja merel veetakse nendega suuri kelke, kus peal 12–15 meest. Kui saad saani liikuma, siis ta ka läheb. Näiteks oleme kaluritega sõiduautot vedanud saaniga.
Töösaanid on kahekohalised, kuid Arctic Cat’il saab tagumist istet tahapoole tõsta ja vahele lisaistme panna, siis on ta kolmekohaline. Tagumise istme saab ära võtta, siis on pakiruum suurem.
Kolm-neli aastat tagasi ütles üks kalur, kes ostis meilt 11 000–12 000 eurot maksva saani, et kevadeks oli saani raha tagasi teenitud. Ta sõitis 7000 km ühe talvega, see oli meie jaoks uskumatu läbisõit. Asi selles, et tol aastal olid kalakohad olnud väga kaugel kaldast.
TRANSPORT JA KÜTUSEKULU. 1,25 m laiuse käruga saab iga mootorsaani ära vedada, aga kui ATV-l on roomikud all, siis kitsamat kui 1,80 m laiust käru kasutada ei saa.
Saanile on vaja 3,5 m käru, ATV-le piisab 2 või 2,5 m. Kui ATV-l on rattad all, siis sobib iga käru. Saani saab ka nii transportida, et lastakse esi- ja tagaporte maha, esiots on natuke üle ja tagaots ka. Aga kui tahetakse kasutada kõva kattega käru, siis peab olema saanikäru 3,5 m pikk.
Hästi jämedalt võttes, saanidest vene Buranil oli kulunud tunnis 40 l kütust, Ameerika kahetaktilised mootorsaanid võtavad umbes 20 l tunnis, neljataktiline võtab 10 l tunnis. Kütusekulu on ATV-l väiksem. Tehased ei taha kirja panna nende kütusekulu, sest kasutustingimused on nii erinevad. See tuleneb Ameerika kohtupraktikast: kui su kütusekulu erineb tehase andmetest, siis saad ju tootja kohe kohtusse kaevata.
HEAD NÕU SAANIOSTJALE. Vahel ostab inimene Soomest 300 euro eest vana mootorsaani ja tuleb siia meile, et see korda teha. Kui aga selgub, et varuosi kulub 1200 euro eest, siis on ta meie peale pahane, et miks nii kallis. Soomlane sellepärast vana risu ära müübki, et neid ei ole mõtet enam remontida. Siit nõuanne: vana masina ostmisel tuleks kindlasti välja selgitada, kas sellele osi veel saada on. Leidub mudeleid, millele enam näiteks linti saada ei olegi. Odava asja remont võib kalliks minna.
Hinnaklass, millega arvestada, on kasutatud saani puhul paar tuhat eurot. See on enam-vähem kindla peale minek, ehkki tuhandega saab ka midagi. Igaks juhuks tuleks Eesti esindusest uurida, kas sellele on varuosi saada.
Kui harrastuskalastaja meie juurde tuleb, siis soovitaksin esmalt õhkjahutusega Arctic Cati Bearcat 570. Sellest aastast on sellel olemas väike mudel ka vesijahutusega mootoriga. Seni oli Bearcat 570 kahe silindriga õhkjahutusega mootoriga. Selle kere on täpselt sama nagu suure mootoriga mudelil, aga hind on 3000 eurot suurest madalam. Kui käid hobi korras kala püüdmas, pole mõtet tuhandeid rohkem maksta.
ATV-d profid enamasti ei ostagi. Peipsi elukutselised, kes elatist teenivad, käivad vabas vees paadiga ja kui jää tuleb, siis saaniga. Harrastajale sobib ATV juhul, kui ta tahab riista, mida aastaringi kasutada.
HINNAKLASS. Korralikud saanid algavad 8000 eurost, ATV-dega on umbes sama lugu, kui rääkida Ameerika ja Jaapani toodangust. Hiina ATV-d on muidugi odavamad. Saane hiinlased veel ei tooda. Meil on küll müügil üks 110-kuubikulise mootoriga väike Hiina saan, mida saab kolmeks jupiks võtta ja pikap-autosse panna. Harrastajale võib see isegi sobida, aga see on mõeldud ühele inimesele ja maksimaalne kiirus on 40 km/h. Selle hind on u 2100 eurot.
Kommentaarid (0)