Jõudes kohapüügi alasse võtsime oma sikuskaõnged välja ja alustasime seda meeldivat toimingut. Sain selleks puhuks lausa spets tutika õnge kokku monteeritud... Kiidan! Käes väga mõnus ja tundeline toimetada.
Vahepeal oli ka päike hakanud ennast rohkem näitama. Ilm oli lihtsalt megakaunis, paremat andis ette kujutada. Ei kübetki tuult ja vaikus, mis lasi omi mõtteid ja tegevust rahus toimetada. Varsti olid ka kõrval olevatel hobiharrastajatel esimesed väiksed kohakala-nimelised tegelased jääl, mis loomulikult tagasi kosuma läksid. 
Seekordseteks semudeks olid mul kaasas Margus ja Urmet. Ja Margus oligi esimene meie pundi meestest, kes sai oma käed kohaseks, küll alamõõdulisega, aga ikkagi! Mul endal õnnestus esimene koha kinni nabida alles peale mitmenda augu puurimist ja kohavahetamist. Seda kah tänu teatud meeste juhendamisele ja õpetamisele. Tuli kõrvalt üks kohalik, maheda jutuga ning murrakuga (võru,seto,vms?) vanaonu ja seletas kenasti ära kohapüügi tehnika. Et ei tohi järsult ja väga pikki tõmbeid teha. Siis, et mängitaks ülevalt alla, aga mitte nagu mina, alt üles, mis sobib ahvenale hästi. Siis veel paar head nippi, mis aitasidki mul esimese kohakala JAK-landile saada! Kiired pildiklõpsud ära ja mulku tagasi ta läks.
Kuid et peale selle kohabeebi ja veel mõne võtumoodi põksu mul-meil miskit rohkemat ei toimunud ja aeg oli ka varsti lõuna kandis, otsustasime särjepüügile üle minna. Võtsime suuna järvel olevasse teise punti, kus pidi väidetavalt hull särjepüük käima, mida juhtivat meie lõunanaabrid. Kohale saabudes olid vaid üksikud dirigeerimisasendis tegelased ja needki vaid aegajalt neid liigutusi tegid. Ühesõnaga ilm oli vist liiga ilus ja peale selle järve jää päris korralikult paukus. No ei söönud TÄNA kala jälle isukalt. Sai küll tabatud selle aasta esimene voblakala ports (sain ka kirbule rekordväikse kohamaimu) aga kurat, kus pidi vaeva ja kannatust nägema. Siis leidis kamraad Margus ühe augu, kust tuli särje asemel latikaid ja nurgu, mis isegi nagu ta ütles, olid vahepeal õnge otsas ketis. Urmetki sai miski särjekala jooksma, aga ei midagi erilist. Päeva lõpetuseks proovisime veel viimast korda kohaõnne hommikusel platsil, aga peale mõne kohabeebi meil kedagi õngele meelitada ei õnnestunud. Aaa! Urmet tabas veel ühe mõõdus havi ja üks tegelane käis veel tal otsas, kes viimaks lahkus koos kogu rakendusega. Kokkuvõttes saime mitut erinevat liiki kalu nagu särg, ahven, nurg, kiisk, koha, havi ja latikas. Soola läks mul päris korralik ports, u 10 kg nagu mu laps ütleb, "kuivatatud kala"! 
Ära mainit saab ka Margus oma kiloringi latikuga, mis tuli tal siis kirbuotsa. Sain ka ühe teise latika filmile jäädvustatud, aga kuna ta mõõtu välja ei andnud, lasi Margus uimelise tagasi suurust koguma!
Kommentaarid (0)