Püüdmiseks kõige parem aeg on kindlasti esimeste parvede jõudmine kudealadele, kuna esmalt jõuavad kohale suured kalad ja nad on väga näljased. Tavaliselt asuvad kudealad madalamas vees, kuna päike soojendab seal vee kiiremini kudemiseks vajaliku temperatuurini, milleks on erinevatel andmetel +10 kuni +12 °C. Reeglina on seal vee sügavus 0,8–1,5 m, millega kaasneb ka natuke kiirem veevool. Kuid ka sügavamates lõikudes saab siis särge püüda. Kala läbib peatustega kogu jõe ja mingil hetkel võib tema püük olla sügavates lõikudes tulemuslikum, sest ta ootab kudemiseks vajalikku temperatuuri.
VARUSTUS. 2. Kõige tähtsam on korralik teleskoopritv, mille test võiks olla pigem tugev kui pehme. Seeläbi saavutad parema reageerimiskiiruse ja püük on tulemuslikum.
Vale on arusaam, et rulliks kõlbab suvaline „juust“, peaasi, et tamiili sisse kerib. Vastupidi – heite täpsus ja pikkus on väga olulised, need tagavad sulle toimetamise oluliselt suuremal püügialal. Lips peab olema pealiinist peenem, et põhja kinnijäämise korral ei kaotaks kogu rakendust.
Ujuk peab olema seadistatud nii, et tekiks maksimaalne tundlikkus. See tähendab, et raskust tuleks lisada pea viimase piirini. Nii näitab see meile ära iga kontakti kalaga. Ujuki raskus võiks jääda vahemikku 4–8 g sõltuvalt voolukiirusest. Vaikse voolu puhul võib kasutada ka kergemaid, aga siis on heited lühemad. Ent mida väiksem ujuk, seda vähem kala seda tajub.
Kevadel kasutan konksuna ainult tinast mormõssi. Kindlasti toimivad erinevates veekogudes ja eri aegadel ka tavalise konksuga ja volframist rakendused, kuid ma ei pea neid otstarbekaks. Kuna tavalisel püügipäeval jään ilma vähemalt viiest lipsust, siis eelistan soodsamaid lahendusi. Mormõssi värv sõltub ilmastikuoludest, kuid oluline on, et see läigiks, mis tagab sööda eristumise muudest vees ujuvatest ollustest.
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Kalale! märtsi/aprilli numbrist.
Kommentaarid (0)