Blogid

Raini blogi: kevadine haugipüük 2017 

Kalale, 13. mai 2017 21:00
Reede 12.

Õhtuks läksime merele tagasi. Nii kella poole kuue paiku jõudsime tagasi. Edela tuul oli tuure maha võtnud ja mere ääres täitsa kena ilm. Võtsime esmalt ette jigipeatuse punase maja all ja seejärel trollides edasi mere poole. Kulgesime järgmisest punasest poist ka edasi, ilma ühtegi võttu saamata. Saarega kohakuti jõudes otsustasime eksprompt peatuse teha. Kajakad olid enne seal kandis tuuritanud, äkki tint siin. Kui tint, siis ka haug. Ankur sisse ja püüdma.

 
Viie minuti pärast küsis Tõnu, et võtab ka või... ja samal hetkel vajus keegi otsa. Korraks ja läinud ta oligi. Paar viset hiljem sain veel ühe võtu, kuid see ei jäänud üldse otsa. Mõlemad võtud musta selja ja halli kõhuga KP Baitsi peale. Järge ei tulnud ning otsustasin värvidega mängima hakata. Jõudsin lõpuks lillaka KP Baitsini ja sain korraliku otsa vajumise, mille järel keegi otsustas koos spinninguga mere poole söösta. Törts kärri sai kuulda enne kui kala ära kukkus. See oli küll kena poiss. Vähemalt kuuene, käis mõttest läbi. Tõsi, pealelõunal valla päästetud suur vool kindlasti võimendas kogu olukorda.

 

Pommitasime edasi. Paar võttu veel, aga otsa ei jäänud. Tegime siis paar ankrupaiga vahetust, saades veel mõne võtu ja ühe kahe ja poole kilose ka paati. Ja siis korraga peale seda, kui olin ühe vända pöördega närvilist mängu teinud, oli keegi korraga taga. Too keegi pani koheselt mere poole ajama. Sidur laulis täiega ja üle kümne meetri nööri kadus mõne hetkega, hoolimata sellest et sidur oli veel suhteliselt kinni, sest ma polnud veel reageeridagi jõudnud.
 
Peale sööstu jäi kala paigale ja naaldus põhja peale kinni. Algul ei liikunud kuhugi, siis sain meeter meeter haaval teda vaikselt lähemale venitatud. Tuli kõvasti vastu punnides ja ritva pekstes. Kulus ikka mitu minutit kui oma pehme jigmasteriga teda lähemale venitasin ja kala lõpuks kümne meetri kaugusel paadist pinda soostus tulema. Kõik mõtted teemal, et kole suur haug või miski punane kala kadusid hetkega. Haug kena, kuid mitte koll, oli lihtsalt risti landi otsa sattunud. Konks oli alumise uime taha kinni jäänud ja kala kasutas kogu veevoolu poolt pakutava võimenduse ära. Väike pettumus oli igal juhul. Haugil kaalu 4.4 kilo. Aga sõidumõnu rohkem kui rekordi toonud kalal.

...

Kokkuvõtvalt

Tervikuna polnud paha reis. Ilm oli küll väga tuuline ja see vajutas merepüügi ajale pitseri peale. Samas saime kõvasti päikest ja kardetud vihma- ja lumesadusid vaid ühel päeval. Ilmaennustus oli lubanud nädalaks külma ja rõvedalt märga ilma. Hea, et nad oma ennustuses võssa panid.

 

Veetemperatuur oli reisi alguses 8+ kraadi, kukkus vahepeal kraadi võrra ja kerkis reisi lõpuks uuesti ülespoole kaheksat kraadi. Parim võtt tundus olevat just vee jahtumise perioodil. Kui temperatuur kasvama hakkas, muutus haug kuidagi väga passiivseks. Terve nädala peale agressiivseid lööke vast alla kümne; enamasti kas krõbistas või vajus otsa.
 
Lantidest olid päikeselise ilmaga tegijateks Relaxi kiirabi ja KP Baitsi lillakas-hallikas. Pilves ilmaga Relaxi rohelises toonis silikoon.
 
Vobleritest sai enamasti sõiduaega sinakas valget jesse, samas selgelt töötavat voblerit ei leidnudki. Ilmselt oleks pidanud suuremaid ja aeglasema mänguga palke vedama, aga me tahtsime merikat ka püüda:-)
 
Suurimad haugid olid mul siis: 9.2, 6.3, 5.9, 5.1, 4.4 jne. kilosed. Kolmekiloseid piisavalt. Suurimaks latikaks jäi 2.1 kilone. Tõnul kaks isiklikku rekordit: latikas 2.3 kilo ja merikas 4.6 kg. Haugiõnne tal see aasta eriliselt polnud - arvan, et kuna enamus haugi võtte hästi nõrgad, siis ta oma ridvaga laines püüdes neid lihtsalt ei tunnetanud ära.
 
Puhatud sai kõvasti ja see oli ka põhiline eesmärk. Lahe oli.

Raini kalablogi jutud asuvad:

http://rainfishinglife.blogspot.com.ee/

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee