Blogid
21. mai 2017, 21:00

Mida pakkuda kevadel haugile?

Aleksei Špalov, kalale.ee foorumis „alekseialeksei“, on juba aastaid riputanud foorumi galeriisse pilte muljetavaldavatest haugidest, keda ta püüab oma lemmik-püügikohas Gorodenkos, Narva jõel. Alljärgnevalt jagab ta oma kogemusi püügist kevadel.

Kiskja liigub talvitusaukudest sinna, kus vesi on soojem ja hapnikku rohkem. Seal sagib ka tema jahiobjekt, lepiskala. Need kohad on aukude ümbrus ja madalate lahtede servad. Sageli võib haugi kohata ka kalda lähedal. Seal võib olla juba kudenud haugimamma, kes ei ole veel jõudnud minna kalda äärest avavette, kui ka isane, kes kaitseb pesa.

Sellistes oludes peab kalamehe arsenal olema hoopis enama funktsionaalsusega. Tulemuslikuks kalapüügiks tuleb ehk kasutada mitut spinningupüügi tehnikat. Paslikud on nii jigipüük, twitching, ühtlane kerimine kui ka jerkimine madalas ja kalda ääres. Trollides võib aga üles leida havi peatuspaigad avavees. Sel ajal võib juba kirjeldatud silikoon- ja poroloonpeibutiste arsenali lisada rohkem pärlmutrit ja ka rohekaid toone, lisaks kollast ja musta.

JIGI JA TROLLING. Üsna universaalsed on spinningupüügi perioodil nn söödavast kummist landid. Passiivse ja ettevaatliku kala puhul või kui vesi on tume või sogane, teevad need peibutised tavalistele silikoonidele silmad ette. On teada, et sageli haug jälitab peibutist, aga ei ründa. Miski teeb teda ettevaatlikuks, kahtlustavaks ja ta kaotab huvi landi vastu. Söödav lant on aga pehmema tekstuuriga, tema mäng on seega ahvatlevam, peibutise aroom aga levib vees. See meelitab kala proovima ja, hammustanud silikooni, ei sülita ta seda kohe välja kui ebaloomulikku. 

Keskpäeva paiku võib jigipüük tulemusi mitte anda, sest haug tõuseb keskmistesse või ülemistesse veekihtidesse. Sellises olukorras võib minna üle trollimisele. Teades veekogu sügavusi või kasutades kajaloodi, on mugav valida õigele sügavusele vastavaid vooblereid. Need tuleks vedada läbi aukude ja nende lõpus, aga ka madalamatel aladel avavees.

Auku trollides tuleb kindlasti vahetada erinevatele sügavustele sukelduvaid vooblereid, et saaks läbi püüda kogu veesamba põhjast kuni ülemiste kihtideni välja. Sellistel aukude kammimisel kasutan ka erineva mänguga vooblereid, nii aktiivsemaid kui väiksema amplituudiga. 

Suuri madalamaid, 2-3 m sügavusega alasid läbi püüdes toimivad hästi väiksema amplituudiga vooblerid. Trollides on hea nipp teha aeg-ajalt ridvaga kergeid tõmbeid, väiksed muutused landi mängus toovad tihti võtu. 

TWITCH, JERK, PLEKK. Sellisel ajal on väga tulemuslik ka twitchimine. Andes oma landile heitliku sööstva mängu, võib suhteliselt madalas vees meelitada kiskja võtule ka üsna rampaderohkes ja kinnikasvanud kohtades. Peab vaid arvestama vee sügavust ja voobleri töösügavust. Paljudel juhtudel tuleb vooblerit kerida vaid 20–30 cm veepinnast allpool. 

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Kalale! mai/juuni numbrist.