Blogid
29. juuni 2017, 21:00

Risto blogi: lisaloaga jõel Tallinnast ida pool

Pühapäeva hommik, kell 4.

Eelmine õhtu sai sõbraga otsustatud lõigu kasuks, kus vaja lisaluba. Minu jaoks oli see esimene kord seal kohas püüda. 

Jõe äärde jõudes ca 6.30 vesi auras, üksikud päikesekiired puude vahelt langesid jõele. Vaade oli super. 

Paar viset saime tehtud, kui teisel pool kallast, ühe vette langenud puu kõrval, käis selline lärtsatus, et mõlemad võpatasime ja viimanegi uni oli kohe silmist kadunud.

Kukkusime kohe erinevaid lante sinna pilduma aga ei midagi. Jäigi mõistatuseks, kes või mis see olla võis. 

Läksime vaikselt allavoolu edasi. Ühes kurvis enne kärestikku oli paarimehel korraks ka kala järgi, aga lanti ta ei võtnud. Kokku sai käidud umbes paarsada meetrit.
Sõitsime autoga natuke edasi, kuna vahepeal oli maju ja ei hakanud teiste hoovides kolistama. Auto pargitud, pakkisime seljakotti vajalikud asjad (natukene näksimist, landid, juua jne) ja alustasime uut matka. 

Mina kasutasin enamuse ajast Mepps nr 3 Brown Trout värvi pöörlevat. Tundus mõistlik valik, arvestades ilmaolusid ja kala, mida me jahtisime. Sai proovitud ka leechi ja voblereid aga siiski valdavalt ujus vees Brown Trout. 

Kohe alguses rabas üks kala lanti, aga kinni ei jäänud. Kiirelt uus katse ja kala oligi otsas. Ei olnud küll suur elukas, aga hea tunne ikka. Forell oli ca 25-30 cm suurune. Lasin ta rahulikult edasi toimetama. Tundus, et ujus vastaskaldasse. Tegin veel viske umbes sama koha peale, kus eelmine kala tuli ja jälle rabelemine, kuid sellega asi ka piirdus. Sõbral oli järgiujumine samal ajal..

Liikusime edasi allavoolu. Sai paari väikest veel kohatud, kuid ei midagi erilist. Päike oli juba päris kõrgele tõusnud ja väljas läks järjest palavamaks. Kell võis olla ca 7-8. Jõgi hakkas ka järjest madalamaks minema ja sügavaid auke peaaegu et ei olnudki enam. Vaikselt tekkis juba tunne, et vist enam pole mõtet kaua püüda. Kuna otseselt kiiret koju polnud, siis ikkagi jätkasime matka allavoolu.

Vahepeal leidsime kaks pöörlevat erinevate puude otsast. Üks nendest rippus keset jõge, aga tamiili küljes ja landi otsas oli veel väike oks ka. Hakkasime sõbraga võidu täpsust loopima, et kes saab esimesena enda landiga selle puu otsas oleva kätte. Mul üks vise õnnestus ja hakkasin enda poole tirima, mõlemad landid kukkusid vette ja täpselt sõbra tamiili peale. Läksid sassi meil ja kaotasime landi. Aga lõbus vahepala tõstis tuju ja uut motivatsiooni edasi püüdmiseks.

Vaatasime veel vette, et kas näeme seda lanti, mis puu küljest alla saime, aga ei, kadunud. Selle käigus leidsin puu juurika küljest hoopis ühe Rapala forelli värvides Vobleri. Landi ees oli väga tugev tross. See tekitas küsimuse et kas landi omanik võis olla seal juhuslik püüdja, kes ei tea forelli püügist eriti midagi ja ehk ka ilma lisaloata (sellele me muidugi vastust enam ei saa). Forellipüük ja tross väga kokku ei käi, kuna forell on valiv ja ei väga ei taha peibutise ees mingeid lisasid näha. Lisaks ei mõju tross ka landi mängule hästi, eriti mõnele käsitöö omale. Need tihtipeale nii ära timmitud, et iga lisavidin jõhvi ja landi vahel rikub mängu.Liikusime jälle edasi. Matk oli juba päris palavaks muutunud tänu päikesele, võsale ja kallastele, mis olid kohati kuni 10 m kõrgused. Läbisime ühe väikse oja ja edasi ootas palju parem vesi. Juba nägime sügavaid auke kurvides. Vahepeal arutasime omavahel, et ei tea kas siin jões ka harjust on. Kohe peale seda leidsingi ühe ca 25-30 cm harjuse, kahjuks surnuna. Oli teine juurikate külge kinni jäänud. Ca 5-10 m allpool ühes august ujus landile kala järgi, aga ära ei haaranud. Proovisin uuest ja nägin, et see oli väiksem harjus. Ei hakanud teda rohkem narritama.

Sammusin edasi allavoolu. Ees ootas kõrge kallas ja väga sügavad augud. Esimene vise kõrgelt kaldalt vastuvoolu ja lant kusagil kinni. Ajasin end kaldast alla, sain landi kätte ja uus vise ülesvoolu, kuhu enne kinnijäämist visata ei olekski saanud. Paar pööret ja midagi sügavalt otsas. Palju aega ei läinud ja üks ilus harjust näitas end. Kala käis kiiresti kaldal ära ja toimetab ilusasti vees edasi.

Mõned visked allavoolu sai veel tehtud, kui sõber tuli vastu, ridva ots ära murdunud. Kuna oli juba peaaegu lõuna ja päike siras kõrgel taevas, otsustasime, et selleks päevaks aitab ja liikusime auto juurde tagasi. Kokku sai maha käidud 8-9km. 

Päeva võib lugeda kordaläinuks :)Landid, mis leidsid tee seekord vette :

Sven Laaneti nr 2 suuruses pöörlevad

Mepps nr 3 brown trout värvi 

Käsitöö leech 

Martin Reederi Chinook vobleridRitv: Favorit Bluebird 0.5-5g

See ritv on mul alles uus ja tekitab väga mõnusat emotsiooni isegi väiksema kalaga. Ritv on väga tundlik ja ma ütleks, et oma hinnaklassis üks parimaid. 

Ühel päeval, kui sai koos elukaaslasega kalal käidud, andsin talle oma komplekti proovida. Peale esimest viset ta hüüdis: “Issand kui mõnus, nüüd ma saan aru, miks sa kalal käid!”

Peale seda sai talle soetatud natukene odavam Favorit WhiteBird 1-7g testiga. See on sinilinnust küll suts odavam, aga peaaegu sama hea :)

Rull: Abu Garcia STX10

Tamiil: Shimano Technium