Blogid

Team Favorite: EMV spinningupüügis 2017 – kuidas meil nii kehvasti läks? 

Kalale, 6. september 2017 21:00
Kõigepealt treeningutest.

Esimesel treeningul läksimegi otse saarte juurde ja hakkasime püüdma. Kala saime põhiliselt kupulehtede vahelt silikooniga. Kokku saime tookord 7 mõõdus haugi, millest suurim oli umbes 3 kg, oli ka äraminekuid ja võtte. Kõik kohad, kus nägime mõõdus kala, salvestasime oma Lowrance'i kaardiplotterisse. Iga salvestatud punkti kohta läheb info ka märkmikusse – mis landiga saime, mis kell, mis ilm oli, kuhu täpselt viskasime jne. Pärast on väga hea üle vaadata, kuidas me täpselt selles kohas püüdsime, kui kala saime. See aitab treeningute infot paremini analüüsida. Avastasime ka seda, et saarte ümbruses ei ole kala ühtlaselt. Oli kohti, kus haugi oli tihedalt, aga oli ka alasid, mis nägid peaaegu samasugused välja, aga kala ei olnud.Järgmistel mitteametlikel treeningutel käisime läbi saarte ümbrused ja saartest edasi ja leidsime veel mõned perspektiivsed kohad. Haugi mõõt oli väga hea, keskmiselt vist umbes 55 cm. Samuti leidsime mujal mõned väga head alad rantidel ja roo ääres, kust saime stabiilselt mõõdus haugi ka järgnevatel treeningutel. Ahvenale eriti rõhku ei pannud, aga üks 600g ahven tuli.
 Ametlikel treeningutel kontrollisime kiiresti üle oma parimad kohad ja üsna kiiresti oli selge, et meie kohtades on kala olemas, kuigi võiks rohkem olla, aga tuul oli väga vaikne ja sellepärast ei olnud midagi imestada, et võtt pole kõige parem. Vaikse ilmaga teatavasti haug üldjuhul ei võtagi. Püüdsime terve päev ilma konksudeta. Õhtupoole tõusis väike tuuleke ja mingi hetk leidsime uue ala, kust hakkasime saama väga palju võtte. Ala oli piisavalt suur ja igast ankurdusest saime 2-3 võttu. Tundus, et kala on väga tihedalt ja kui see kala sinna jääb, siis sellega võib võistluse kinni panna. Käisime ka uusi kohti avastamas ja leidsime veel mõned haugiga asustatud kohad, aga need valisime endale variant C ja D-ks.

73cm haug

 Ühel treeningul oli naljakas seik. Meie juurde ujus part, kes nõudis (alguses) viisakalt süüa. Andsime siis talle käest saia ja liikusime edasi järgmisesse kohta. Part hakkas selle peale prääksuma (pahandama) ja ujus uuesti meie juurde. Andsime veel saia. Mõne aja pärast muutus part nii julgeks, et hüppas paati ja hakkas seal süüa nõudma. Mingi aeg sõitsimegi mootoriga ringi nii, et part istus paadis. Me ei ole sellist asja küll kunagi varem näinud.Võistluseks panime paika järgmise plaani: alguses läheme randile, sest seal võib väga kiiresti nullist välja tulla paari haugiga. Edasi läheme oma neljapäevasesse haugiparadiisi ja püüame veel vähemalt 5 mõõdus haugi. Variant C ja D on saarte ümbrused ja reedel leitud alad. Saarte juures oli ka võimalik päris palju haugi saada, aga seal oli kala rohkem laiali ja selle otsimine võttis aega. Randi koht asus stardile kõige lähemal. Treeningute käigus kogunes plotterisse väga palju mõõdus kalaga punkte ja sealt midagi välja valida oli raske. Vahetult enne starti tegime suure vea – muutsime plaani. Hakkasime kartma, et meie paradiisi võib keegi teine enne meid jõuda, sest sealt mitte väga kaugel tegid paljud paatkonnad trenni, aga meie randi läheduses tehti trenni pigem vähe. Otsustasimegi, et käime paradiisis ära ja hiljem võib randile minna. Sõitsimegi stardist otse sinna ja poolel teel avastasime, et mingit tunglemist sinna ei olegi. Tuult hommikul ei olnud, vesi oli täiesti plekk. Nagu arvata oligi, tuuletu ilmaga me paradiisist kala ei saanud ja nullist välja tulla ei õnnestunud. Otsustasime, et käime lähedal asuvad punktid läbi ja kui tuul tõuseb, siis läheme haugiparadiisi tagasi. Punkte oli palju ja me hakkasime neid järjest läbi käima, aga mõõdus kala saada ei õnnestunud, punktid olid enamasti tühjad. Seejärel läksime oma randile ja saime üsna kiiresti 2 mõõdus haugi.

Võistluse algusest oli möödas üle 3 tunni. Mingi hetk läksime tagasi oma “paradiisi”, mis ka kerge tuulega ei osutunud kahjuks paradiisiks. Kala ei saanud. Enne lõppu läksime veel randile, saime mõned tühjad võtud, aga mõõdus kala enam ei saanud. Hiljem selgus, et üks paatkond oli enne meid sealt juba 3 haugi saanud ja peaaegu puhta töö teinud, õnneks pärast läbi käinud reha õnnestus meil siiski oma 2 haugi sealt saada, muidu oleks täiesti nukker olnud.Tagantjärgi analüüsides oleks pidanud punktide ümbrused põhjalikumalt läbi püüdma, sest kala oli igas punktis natuke ära liikunud, meie aga tõmblesime liiga palju ringi. Kogu seda võistlust iseloomustabki üks sõna – tõmblemine. Selle asemel, et põhjalikult mingit ala läbi püüda, nagu me tavaliselt teeme, hakkasime tõmblema punktist punkti, sest häid kohti oli palju ja kogu aeg oli tunne, et kui ühest ei saa, siis liigume kiiresti teise ja küll sealt saab. Paraku nii see asi ei läinud.Kokkuvõttes oligi meil 2 mõõdus haugi ja 6. koht. Selle aasta suurim põrumine. Tagasiteel tegime Lehariga korralikud analüüsid ja leidsime vead ka oma treeningstrateegias. Järgmiseks aastaks oleme nüüdseks treeningprotsessi enda jaoks paremini läbi mõelnud ja ka võistlustaktikas teeme muudatused.

Kokkuvõttes oli väga õpetlik võistlus ja iga põrumine teeb tugevamaks, kui sellest õiged järeldused teha. Püssi põõsasse ei viska! 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee