Foto: Andres Putting
Blogid
1. oktoober 2017, 21:00

5 head soovitust priske sügislesta püügiks

Lestapüügi korüfee Kaido „Wimbu“ Puutamm tuletab meelde põhitõed, millest kinnipidamisel sügisel küll ilma lapikuta ei tohiks jääda.

Hilissügisel on kõige parem tuulesuund otse näkku. Tormituuled on alati kala toonud, aga siis tuleb ka randa nii palju sodi, et püüda on raske. Olen püüdnud 20 m/s põhjatuulega, mis oli otse vastu, jube külm ja vastik. Visata oli ka peaaegu võimatu, kasutasin 240 g tina, 200 g testiga kaikad ragisesid visates. Kaks tundi pidasime vastu, kuid lest oli väga korralik, 10 kala võrdus 4 kiloga. On ka selliseid kordi olnud, kui 10 kala oli 6 kg.

LEIA HEA PÜÜGIKOHT. Ei pea sugugi osalema laulupidudel Perakülas või Kalanas. Peaasi, et põhi oleks vaba samblast ja kivide küljes hõljuvast vetikast. Kruusane, liivane, laikudega põhi – seal on alati lesta. Sügavus pole ka oluline, näiteks Hirmustes on püügikohas 60 cm vett ja lest tuleb südaööks täiesti kaldasse. Olen seal teistele näidanud, et lestapüügil pole rulli vajagi – tõstad söödaga lipsu enda ette nii, et see vaevu puudutab vett ja sööt võetakse pinnalt ära.

Hiiumaal leiad alati, ka kõige hullema tuulega, koha, kus kannatab püüda. Lesta tundub küll rohkem olevat lääne pool, eespool on viimasel ajal sellega tuugaks läinud, Lehtmas näiteks.

VALI ÕIGE SÖÖT. Krevetiga püük on lollikindel, aga nüüd on igal pool mudil, kes kipub lestapüüki kihva keerama. Mina võtan alati püügile kaasa ahvenafilee. Hiiumaale minnes 3-4 ahvenat kuskilt ikka välja meelitad, enne kui Kõppu sõidad, kas või sadamast. Tõmban nahaga fileeks, soomuse maha ja ribi võtan ka ära. Lõikad risti 4 mm riba ja hakkad kõhu poolt servast pika sabaga nr 10 konksu otsa põimima. Kolmest korrast piisab, teraviku võib vabalt välja jätta.

Ma haagin kohe ära, kui lest 2-3 korda ridvaotsa rapsinud on. Kui on korralik lest, siis on konks tal ammu maos, ja kui on väike, siis see ei mahu talle suhu. Kui otsa ei jää, jätan sööda välja kerimata – küll tuleb uus ja suurem kala. Kolm-neli kala saab sama fileetükiga. Võib ka säinast ja ahvenat vahele visata.

EELISTA PIKKA RITVA. Kasutan 4,2 m pikki merekaikaid suurte ja tugevdatud rõngastega. Rull peaks ka kõrgel olema ja ridva „saba“ pikk, sest pikal viskel on jõuõlg oluline. Rulli suurus olenevalt tootjast markeeringuga 5000 või 500. Hea nööri puhul piisab 0,17–0,18 mm jämedusest, hiinakas võib 0,26 mm ka olla. Vahel on lest kaugemal ja kaldast eemal loksub sodi, nii et pead sellest ka saama üle visatud. Hea komplektiga on võimalik kuni 100 m ära visata.

HOIA RAKENDUS LIHTNE. Kasutan nii kerget tina kui võimalik ja nii kandilist, kui olla saab. Libisevate rakendustega ma ei viitsi jamada, hoian asjad võimalikult lihtsad. Olen küll püüdnud juusrakendustega nagu karbipüügil. Tol korral oli vaja väga kaugele visata ja sööt kippus otsast ära lendama. Tavaliselt on mul lipsutamiil 0,30–0,40 mm, rakenduse pikkuseks meeter, lipsu pikkus mitte üle 25 cm. Konksud suuruses 10-4.