Blogid

EKSi blogi: keskkonnaministri määrus plaanib ahvenapüügi piirangut 

Kalale, 1. november 2017 22:00
Keskkonnaministeerium algatas 30. oktoobril  ahvena püügikitsendust ette nägeva määruse. 

Kooskõlastamine on plaanitud läbi viia 13. novembriks 2017.

Määruses seisab harrastajaid puudutav kitsendus:

§ 2. Üldine püügikitsendus

Harrastuskalapüügil ja õngepüügil on õngpüünistega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni 15 kg ahvenat.

Piirangu kehtestamist ei ole samas teadusuuringute ega statistiliste uuringute abil põhjendatud ning Eesti Kalastajate Selts leiab jätkuvalt, et piirang on põhjendamatu ning lähemal uurimisel selgub ka, et meie hinnangul ka seadusevastane.

Selle postituse lõpus on täies mahus ära toodud Kalastajate Seltsi pöördumine Keskkonnaministeeriumile. Lisaks avaliku arvamusena määruse eelnõu juures on see arvamuseavaldus edastatud ka otse ministeeriumile ning ministeerium on kohustatud sellele vastama, ükskõik, kas arvamust arvestatakse või mitte, viimasel puhul ka selgitama, miks arvamuseavaldus määruse jõustamisel tähelepanuta jäetakse.

NB! Hea harrastuskalastaja! Juhime sinu kui hobikaaslase tähelepanu ka sellele, et igaühel on määruse eelnõu võimalik avalikult kommenteerida. Seda saab teha aadressil:

http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a002572a-aa11-49c1-9808- c97af3c79bed#Twi9pfOf 

Eesti Kalastajate Seltsi arvamus eelnõule

Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2018. aastal“, toimik nr 17-1219

Austatud Keskkonnaministeerium,

Eesti Kalastajate Selts peab plaanitavat ahvena ööpäevast püügikitsendust põhjendamatuks ja kalapüügiseadusega vastuolus olevaks ning teeb ettepaneku § 2 määrusest välja jätta seda järgmistel põhjustel:

1. Kalapüügiseaduse § 11 lg 1 sätestab, et kalapüügikitsendus kehtestatakse kalakaitse- või

teadusasutuse ettepanekul teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete

alusel. Määruse seletuskirjast ei nähtu, nagu kehtestataks vastav piirang teadusuuringute või

kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel. Teadusuuringud, näiteks „Soovitused

kalavarude haldamiseks Eesti vetes 2018. aastaks" soovitavad kindlasti tõhustada kontrolli

harrastuspüügi üle, seda eeskätt talvistel jääalusel püügil ja leida mingi võimalus et hinnata

täpsemalt harrastajate väljapüüki ja selle mõju varu seisundile. Et ei ole teada, millisel määral

mõjutab harrastajate väljapüük ahvenavarusid, ei ole võimalik ka põhjendada mistahes

piiranguid.

2. Piirangu jälgimine on kui mitte võimatu, siis vähemalt komplitseeritud - enama, kui 15kg

ahvenaga tabatud kalastaja võib väita näiteks järgmist ning neid väiteid on väga raske ümber

lükata:

a. sai osa kalast sõbra käest, kes on aga kalapüügilt lahkunud. Harrastuspüügil püütud

kala tasuta üleandmine teisele isikule ei ole keelatud;

b. soetas lubatud kogust ületava kalakoguse kutseliselt kalurilt (teadupärast kuni 30 kg

soetamisel kutseliselt puudub päritolu tõendamise kohustus);

c. püüdis kala muudel lubatud viisidel (piirang kehtib ainult õngpüünisele);

d. osa kaasasolevast kalast on püütud eelmisel päeval (peale subjektiivse hinnangu

puudub võimalus kala vanuse hindamiseks ning piirang kehtib ühe ööpäeva kohta).

3. Määruse seletuskirjas selgitatakse, et piirangu eesmärk on piirata harrastuslikul viisil püütud kala edasimüümist. Kalapüügiseadus antud põhjusel kitsenduse seadmist ei võimalda. Keskkonnaministeeriumi missioon kalanduse vallas on kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus (vt. http://www.envir.ee/et/kalandus). Läbiviidud uuringutest (näiteks http://www.envir.ee/sites/default/files/kalavarudeseisundjaprognoos2018.pdf) selgub, et Eesti ahvenapopulatsioon näiteks Liivi lahes ei ole ohustatud ning kaitset ei vaja. Jääb arusaamatuks, miks ja millisel õiguslikul alusel tuleb ebaseadusliku majandustegevuse

vastu võidelda nimelt keskkonnakaitseliste piirangutega. Seadusevastast kalamüüki peaks

kontrollitama pigem ostjate tegevust jälgides (milline tegevus on potentsiaalselt tõhusam,

kui võrrelda ostjate ning püüdjate arvu).

4. Seletuskirjas kirjeldatakse, et plaanis on piirang kehtestada kolmeks aastaks ning seejärel

hinnata meetme tõhusust. Samas ei ole kirjeldatud, kuidas meetme tõhusust hinnatakse –

millise mõõdiku alusel otsustatakse, kas meede oli tulemuslik või mitte. Piirangu mõju ei ole

võimalik hinnata, kui ei ole teada, kuidas mõju mõõdetakse.

Mistahes piirangud peavad demokraatlikus ühiskonnas olema põhjendatud.

Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku jätta määrusest välja § 2 ning leida seadusevastase

kaubandustegevuse ohjamiseks tõhusamad meetmed.

EKS juhatuse nimel

Märt Aab

Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse liige

/digitaalselt allkirjastatud/

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee