Blogid
28. november 2017, 22:00

Naudime "peent" kalapüüki !

 Olen siin nüüd peale pikka vaheaega (küll oli omi tegemisi, küll ilm oli sant jne) saanud kahel korral lõpuks ka veekogu äärde ja oma kevadel soetatud microjigi komplektiga taas püüda. Juba esimesel käigul esmaspäeval sain kena portsu triibulisi, millest suuremad küündisid sinna paari-kolmesaja grammi kanti, ja ühe väiksemapoolse suhkruhavi. Oi kui kaif oli taas selle ridvaga toimetada! Kuid viimase käiguga nüüd sai see microjigi komplekt korralikud ristsed. Öösel oli ka lume maha visanud ja eriti usku nagu ei olnud, kuna on kogemusi jäält püügil küll, et kui värske lumi katab jää, siis lööb kalal suu lukku! Aga õnneks mitte TÄNA!? Juba esimesel heitel käis tonks ja miskit taga... Kohe ei saanudki aru, kellega võiks tegemist olla? Kas mõõdus ahven või pisem havipulk? Oligi see viimane nimetatu omale korralikult japsi Keitech-kummi kurku ahminud ! OK, kiirelt abivahenditega peibutis kurgust välja ja oh häda, jälle oli silikoonil pool keret läinud (jäi kurk
 Esimene vise ei andnud miskit, nii teinegi, siis otsustasin muuta veidi püügitehnikat võrreldes japsi kummiga. Et teen veidi teisi liigutusi, äkki panen kala isutama ja ei läinudki kaua, kui esimene triibuline õnge läks. Mitte küll kõige priskem, aga vähemalt näitas, et uue kummi vastu kaladel himu on! Ja ka järgnevad visked oli kas kala või kontakt. Jess! Ajasin nad vist närvi ja nüüd taganemisteed ei ole! Kui juba paras aeg oldud ja üksjagu kalu kiusatud, saades kätte miski kümmekond erinevas mõõdus ahvenat, suurim selline 200 g kanti, otsustasin teha viimased visked. Heitsin täiesti puutumata alale, et kontrollida, kas ka seal miskit toimub. Toimus!!! Vägev löök mu peibutisele, mis kandus mööda niitpeenikest liini mu ultratundlikule ridvale. Kohe ei saanudki aru, kas on otsas keegi või jäi lihtsalt kuhugi kinni?Aga hetk hiljem algas see, mille nimel me seda hobi harrastame ja armastame! Ritv lookas, rulli sidur siriseb kui pöörane ja liin poolilt väheneb. KAIFF RAISK! - oli mu esimene emotsioon! Nüüd peaasi, et ära ei läheks ja näeks, mis "loomaga" on tegemist! Andsin niipalju järgi kui ta tahtis ja tasapisi, kaifimisega pooleks väsitades kerisin liini poolile tagasi. Oi kuidas oleks tahtnud seda protsessi algusest peale videosse võtta, aga... Ei teagi, kui kaua aega selles õndsas olekus möödas võis olla, aga lõpuks kala end näitas ja mitte kõige väiksem isend! Haug oli see, kes mulle seda fiilingut täie raha eest pakkus. Nüüd lootes, et olen ta piisavalt ära väsitanud, otsustasin siiski kätte võtta ka kaelas rippuva kaamera ja sisse lülitada video salvestuse nupu, ise samaaegselt seda volaskit pinges ridvaga hoides. Nii, kino käib… Eks vaadake lõpuosa ise edasi!

 Kala kaldal, sai ta kiirelt fotografeeritud ja ka kaalutud ning siis ilma pikema jututa tagastatud sinna keskkonda, kust ta pärit oli. Mitte, et ma kala ei söö, aga et ta pakkus mulle sellist fiilingut ja elamust, kinkisin talle selle eest elu. C&R.

  Üks asi jäi kripeldama, et me koos pildile ei saanud... Seekord. PS! Ka kõik ülejäänud uimelised said tagastatud keskkonda, kust nad pärit olid. Kui ikka nälga pole, laseme nad tagasi. Tabatud haugikesega, kelle kaaluks kaal salvestas 2,72 kg, panin ma püügikorrale suurepärase punkti. Nüüd ka veidi minu püügirelvastusest, kui keegi tahaks sama kogeda, mis mina. #Volzhanka "Stilet" 2,0m 0,5-5 g

#Daiwa "Legalis"1500 HA

#Sufix "Nanobraid" 0,04 mm ja 2,8 kg Kaitsevahendina havi hammaste eest kasutasin volframtrossi 2,5 kg testiga.Seekordsed peibutised olid #Keitech ja #Westin (mis sai mõõtu hammustatud).

Selged pildid,

Ixa