Blogid
21. detsember 2017, 22:00

OHUS ON AJALOOLISTE LÕHE KUDEALADE TAASTAMINE JÄGALA JÕEL

Eesti riigil on jäänud vaid loetud päevad, et kasutada ostueesõigust ning omandada Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõigus, mille Eesti Energia müüs 30.

Lugupeetud Eesti Vabariigi valitsus

Lugupeetud hr. peaminister Jüri Ratas

Lugupeetud hr. Keskkonnaminister Siim Kiisler

Palume Teie kiiret tähelepanu ning reageerimist allolevas küsimuses.

20.12.2017

Tallinn

 

30. oktoobril otsustas riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia müüa Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse Wooluvabrik OÜ-le 648000 euro eest.

Linnamäe hüdroelektrijaam asub Jägala jõel, mis on Natura 2000 võrgustikku kuuluv suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforelli jõgi. Jägala jõe hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”. Hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Sellest tulenevalt on Keskkonnaministeerium korduvalt väljendanud seisukohta, et Jägala jõe paisutamine tuleb lõpetada ja looduslik elukeskkond tuleb Jägala jõel taastada (Vt. http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-jagala-jogi-tuleb-taas-kaitsealustele-liikidele-sobivaks-elupaigaks).

Samuti on riigi poolt rahandusministri tasemel avaldatud valmidust elektritootmise lõpetamiseks ning Jägala jõe hoiuala taasavamist siirdekalade rändeks (Vt. https://majandus24.postimees.ee/3946091/sester-riik-likvideerib-linnamae-hudroelektrijaama).

Hüdroelektrijaama hoonestusõiguse müümine erafirmale, kes teeb investeeringu eeldatava eesmärgiga toota seal järgmised 50 aastat elektrit, tähendab aga riigile tõenäoliselt aastatepikkust kohtuvaidlust ja potentsiaalselt ka kõrgeid kulusid nii ajas, kui rahas. Kui praegune vee erikasutusluba lõpeb peaks uus omanik paistuse alla laskma seisuga 1. jaanuar 2018.

Kui paisutamine aga kõigele vaatamata jätkub, tekib riigil aga ilmselt kohustus ise hakata trahve maksma kuna ei suuda tagada lõhelistele looduslikku elukeskkonda vastavalt Euroopa nõukogu direktiivile 92/43/ EMÜ.

Looduskaitseseadusest tulenevalt on Eesti Vabariigil võimalus astuda tehingule vahele ja kasutada ostueesõigust, kuna tegemist on looduskaitsealuse objektiga. Kuigi Wooluvabrik OÜ-le müüdav ese on hoonestusõigus, siis seaduse mõistes on ka hoonestusõigus käsitletav kinnisasjana, millele laieneb riigi eelisostuõigus.

Kui Eesti Vabariik otsustab kasutada oma ostueesõigust, siis kogu ostusumma ja tõenäoliselt ka suur osa rahasummadest, mis kulub loodusliku elukeskkonna taastamisele (paisutuse avamine) oleks võimalik saada Euroopa Liidu vastavatest fondidest, mis lõhejõgedel loodusliku elukeskkonna taastamist toetavad.

Seega ei tekita ostueesõiguse kasutamine kokkuvõtteks eeldatavasti riigile reaalseid kulusid, vaid aitab pigem Eestisse tuua EL vahendeid ja samas aitab ära hoida tõenäoliselt aastatepikkust ja mõlemale osapoolele eeldatavasti küllaltki kulukat kohtuprotsessi Wooluvabrik OÜ-ga.

Enne kõike aitab aga riigi ostueesõiguse kasutamine taastada loodusliku elukeskkonna lõheliste jaoks võimalikult kiirelt, sest iga aasta on kalavarude seisukohalt hindamatu väärtusega. Jägala joani jääva jõelõigu kalanduslik väärtus on Keskkonnaministeeriumi andmetel kuni 510 000 eurot aastas.

Ostueesõiguse kasutamise otsustamiseks on riigil aega 2 kuud arvestades hetkest, mil Keskkonnaministeeriumi teavitati ostu-müügi lepingu sõlmimisest Eesti Energia ja Wooluvabrik OÜ vahel. Seega on jäänud pisut rohkem, kui üks nädal, et langetada otsus, mis oleks väga heaks uudiseks kõigile Eesti kalameestele ja meie vetes elavatele lõhedele. See oleks heaperemehelik otsus, millega näitame, et ka valitsus hoolib Eesti loodusest!

Kui reservfondist siiski raha ei soovita eraldada palume anda teada milliseid sunnimeetmeid on Keskkonnaministeerium valmis kasutama, et tagada vee erikasutusloata paisutuse allalaskmine ning edaspidine avamine, et NATURA 2000 võrgustikku kuuluv Jägala hoiuala taasavada loodusele ning siirdekaladele.