Käisime siis semudega oma vobla varusid koguma. Selleks otsisime loomulikult särge. Aga võta näpust. Kohe mitte ei söönud punasilmne kala meie pakutut ja tema tabamiseks pidi ikka väga kurja vaeva nägema. Enne võisid tabada miljon kiiska ja micro ahvenat, kui särjepoiss end ilmutada kavatses. Ei tea ka see rahavamass ja laulupidu pani kalal suu lukku. Või mängis rolli päikese käes paisuv jää ning selle praksumine ja võnklemine nii, et mulgust vett õhku viskas!
Oma esimesed kaks särge tabasin kohe hommiku esimeses peatuskohas ja siis kuni kella kaheni minul kala võtu puhul igasugune tegevus puudus. Sai vaid kelgutatud kenal ja siledal järve jääl ning heas usus otsides seda õiget mulku.
Ja ohh õnne, saigi leitud üks kalaga "täidetud" mulk! Tuli kohe mitu tükki järjest (18 tk)!!! Nüüd, et mitte vastu õhtut jälle rändama ja kala otsima minna, söödastasin kogu kaasas oleva +-3 kg söödaga koha korralikult sisse! Et kohe mitte ükski "särglane" ei paneks mu augu alt minekut. Sain!!! Mitte küll meeletult ja palju, aga selle päeva võttu arvestades oma jagu, kui nii öelda võib.
19 särge ja üks ahven, mille hiljem Gunnilt särje vastu vahetasin.
NB! Tegelt, lootsin, et Gunn annab ka ülejäänud oma tabatud särjed mulle, aga tahtis teine teha nendest kotlette. Ok! Pole hullu, saan hakkama. Emajõe käsika püük veel ees !
Ühesõnaga kena kevade jätku ja olge ikka terved !
Selged pildid,
Ixa
PS! See kordsed pildid on klõpsatud uue ülilainurk objektiiviga.
Kommentaarid (0)