Ega midagi, saabusime püügipaika ja iga mees puuris kohe omale esimesed mulgud sisse. Ei läinudki väga pikalt aega, kui taamal teise pundi vend Margus sellise kilo alla triibulise jääle sikutas. See andis veel rohkem indu ja tahet ka tabada see triibuline päts ja miks mitte ka "afonja" (see tähendab ahvenat, kes kaalub vähemalt kilo või enamgi). Mingi aeg uuel mulgul sikutit mängitades käiski see kaua oodatud laks sikule, mis väljendus ridva otsa võnkumisega. Eriti lahe oli seda tunda tuttuuel ridval! Kiired haakeliigutused ja jääl ta oligi. Aii kurja... Täitsa priske kala ja kui veel kaal külge sai ja numbreid nägin, sai teatavaks, et tabasin aasta esimese kalakese, kelleks oli kilogrammine „afonja“ ! Peagi hakkasid ka mu teised semud üksteise järgi mõõdus ahvenaid (200-500 g) jääle saama.
Tuli lihtsalt puurida ja otsida see õige mulk, kus võis jahti pidav triibuline pesitseda. Vahepeal tabasin veel sellise 300 g ahvena ja ülemõõdu havinolgi. No küll need kalad võtsid ikka alles kurku. Siku vabastamine võttis mitu head minutit aega. Lõunaks oli võtt enamikul meestel raugenud, Gunnar vaid kirbutamisega meelitas selliseid parajaid panniahvenaid edasi. Isegi ühe havi meelitas välja !
Aga siis järjekordsel värskelt puuritud mulgul sain päris korralikule parvele pihta. Kõigepealt tuli kolm korralikku – 480, 510 ja 300 g - pätsikest ja järgmiselt mulgult päeva nael „afonja“ 1,1 kilo! Oi rsk, milline ülim ja ekstaatiline tunne see on. 
Seda kala jääle vinnates takerdus ta korraks jää alumise serva taha ja et ta jääle saada, pidin veidi liini tagasi andma. On olnud palju kordi, kui sel hetkel kala vabaneb ja põgeneb. Seekord vabanes „afonja“ hetk pärast jääle saamist! Sai veel mingi aeg oldud, kui hakkasime semudega päeva kokku võtma. Kõik said kala, kes rohkem kes vähem ja kes suuremaid ning veel suuremaid. Kalastusaasta algas vähemalt minule küll väga ilusti, kui mitte vingelt. Tabada ühe päevaga kaks „afonjat“ – oii-oii-oii ! Ja semud (Rain, Marko, Margus ja Gunnar), kellega see tegevus sai ette võetud, olid kah muhedad ja omad. 
Toon ära ka püügiriistad ja landi, millega püüdsin. Seekord võtsin kaasa uue sikuridva. Tegelikult ta on mul juba eelmise aasta lõpus kaasas olnud, kuid pole mahti olnud sellega proovida, kuna vana, punase otsaga ja haspelrulliga ridvake on lemmikuks saanud. Kuid pean tunnistama, et ka see uus "afonjade" meelitaja, huvitava profiiliga ridvake Kineticult on päris vinge püügiriist. Selline alt ümar ja tipust lapiku pitsiga ja veel tipupaindega...
Ühesõnaga, esimese korra kohta jäin 101 % rahule. Liiniks kasutasin sinise tooniga 0,22 mm jõhvi, millele oli otsa seotud volframist tross, 15 cm pikk ja 2,5 kg testiga. Otsa kinnitasin põiklandi ehk ristsikuti . Auke mulgustasin oma sportliku jääpuuriga Nero. Kuradi kärmelt ikka ta end jääse veab, nagu sulavõid paneb. Ei väsi ka kordamast ja kiitmast oma uut talvekombet – Triton. On ikka inimese jaoks asi loodud, superluks seljas ja täidab kõiki funktsioone, milleks loodud on. Veel kord, kena algavat aastat kõigile, olge tegusad ja terved!
#IxaFishingTeam
#IxaFishingTeam
Kommentaarid (0)