Ebainimlikult koheldud töötaja: tegin tihti 16 tundi päevas tööd, aga sain nelja kuu eest palka 60 eurot (20)

Kodutu Endel Kaur selgitab, et läks Kaijaneni juurde tööle suuresti just seetõttu, et tal ei olnud kodu ja keegi teine kodutut meest enda juurde tööle võtta ei soovinud. Temasuguseid, keda Endel nimetab orjadeks, oli Aru talus veel viis – nad pidid tegema kõike, mida peremees tahtis, muidu riskisid nad elukoha kaotusega.

Endel pole aga ka ise alati seaduskuulekalt käitunud. Ta armastab sõita purjus peaga ja käia poes vargil. Ka vägivallatsemine ei ole talle võõras. Kokku on teda kriminaalkorras karistatud lausa neljal korral ning tema hingel on kümme väärtegu.

Küll aga oli ta Ivari juures kohusetundlik ja tegi kuus päeva nädalas rasket tööd – vedas metsas palke, toitis loomi, tegi traktoriga tööd ning lõhkus puid. Seda tihti lausa 16 tundi päevas. „Ütlesin, et tahaksin palka ka saada. „Mis raha sa tahad? Sa pole suitsupakirahagi välja teeninud,” ütles Ivar mulle.” Tõepoolest – mees sai ka invaliidsuspensionit ning seetõttu ei pidanud Ivar vajalikuks talle raha anda.

Kaur sai nelja kuu eest palka 60, tema naine 70 eurot. Selle maksis Ivar neile sularahas. Süüa andis Ivar töötajatele ülejääkidest, mida ta sai poest loomade toitmiseks. „Sealt saime omale vorsti ja sinki. Osa asju oli mädanenud.” Küll aga kostitas Ivar töötajaid suitsu ning vahel ka õllega.

Kontrollkäigu ajal jooksis metsa nii loomi kui inimesi

Loomadest rääkides hakkab Endlil lõug värisema. „Neid oli valus vaadata. Talvel tuiskab ja on märg ning külm. Neil pole mingit ulualust. Ivaril on loomad terve talve väljas, koplis. Ka sead on õues, metsa all.” Koos sigadega oli ka metssiga, kes vahepeal küll ära jooksis, kuid kolm päeva hiljem tagasi koju tuli. Endli teada tegi mees nendest konservi.

Detsembris andis Endel Katrin Lustile loomade väärkohtlemise kohta vihje, mille Lust andis omakorda edasi Veterinaar- ja Toiduametnikele, kes läksid asja kontrollima. Kontrollkäik lõppes sellega, et metsa jooksis nii loomi kui inimesi. Veterinaarameti loomatervise- ja heaolu osakonna juhataja Harles Kaup ütleb, et kohapeal fikseeriti mitmeid loomapidamisnõuete rikkumisi. „Kohapealses kontrollis selgus, et loomade märgistamis- ja identifitseerimisnõuded ei ole täidetud. Tänu vihjele tuvastasime, et seal oli isegi seapidamist – meil kehtivad ju ammu sigade pidamisele väga kõrged tööohutusnõuded ja antud koht oli registreerimata.”

„Kahtlustame, et sellest majapidamisest liikus turule ka musta liha, mis ei olnud läbinud nõuetele vastavat kontrolli ja loomade tapmisel polnud kõiki nõudeid silmas peetud. Inimesele toob musta liha ostmine kaasa riskid, sest veterinaararst ei ole seda liha kontrollinud, samuti ei ole looma tapetud hügieeninõudeid järgides. Lisaks ei tea me, kas seda looma on ravitud,” rõhutab mees, et must liha on inimeste tervisele ohtlik.

Kaup räägib, et nad pole Kaijaneniga siiani kontakti saanud. „Oleme temaga ühenduses olnud, aga me pole saanud temaga kohtuda. Oleme teda mitu korda välja kutsunud. Lõpuks on lihtsalt sundtoomine. Kõige suurem risk loomapidajale on toetustest ilmajäämine. Mina ei taha kindlasti, et tema neid toetusi saaks,” ütleb Kaup.

Ivar Kaijanen on saatnud Katrin Lustile ka enda verisooni loost, mida saab lugeda „Kuuuurija” kodulehelt.