18. märts. Võrtsjärvel 14 ahvenat - 3,6 kg.Foto: Autori erakogu
Blogid
14. mai 2019, 15:00

VETERANKALAMEES KATENEVI PÄEVIKUD: aasta 1972

Ülistaažika kalamehe ja oma püüke detailselt dokumenteerinud viljandlase päevikutest selgub, et 1972. aastal käis ta kalavetel 142 kadestamisväärset korda ja muu hulgas tabas kolmekilose haugi.

Ülistaažika kalamehe ja oma püüke detailselt dokumenteerinud viljandlase päevikutest selgub, et 1972. aastal käis ta kalavetel 142 kadestamisväärset korda ja muu hulgas tabas kolmekilose haugi.

8.01. PEIPSI JÄRV, KALLASTE. Siin toimus ülevabariigiline võistlus rändauhinnale Peipsi Tuur. Võistlusel osalesid mitte klubide koondised, vaid asutuste sektsioonid üle terve Eesti, kokku 170 kalameest. Viljandist tulid kohale mitme sektsiooni võistkonnad, mina nendesse sektsioonidesse ei kuulunud ja võistlusel kahjuks ei osalenud. Kallastele tulime Leola sektsiooni asutuse bussiga.Liikusin kaldast 3–4 km kaugusele ja alustasin püüki sikutiga, see oli tulemuslik. Ahven võttis hästi, kuid oli väikesevõitu. Võistlus kestis viis tundi ja võitjaks tulnud mees püüdis selle ajaga 7,3 kg. Mina püüdsin tund aega kauem ja tulemuseks oli 123 ahvenat – 9,7 kg, suurim ahven 350 grammi. Aga kuna ma võistlusest osa ei võtnud, siis see tulemus läks kirja vaid minu päevikusse.Majas, kus ma elasin, oli peale minu veel kaks kalameest – minu koolivend ja tema isa. Isal oli isiklik sõiduauto – vana Willis. Need mehed ei olnud varem kunagi Peipsil käinud, kuid nähes minu saaki, läksid kohe põlema ja juba järgmisel hommikul veeresid Willise rattad Kallaste poole. Autos oli meid koguni viis meest, olime nagu silgud kilukarbis. Sõit kestis kolm tundi ja 40 minutit, siis sai lõpuks jalad sirgu ajada ja hakata jääle astuma. Astusime samasse kohta, kust eelmisel päeval kala sain. Andsin naabrimeestele suuremad sikutid, sest neil endil olid vaid väikesed ja kerged, mis Peipsi jaoks ei sobinud. Sel päeval õnnestus jääle saada veelgi rohkem ahvenaid kui eelmisel päeval. Minu saak koosnes 148 ahvenast kogukaaluga 12 kg, suurimad ahvenad 330, 300 ja 290 grammi. Koolivend püüdis 60 ahvena ringis, tema isa 40. Üks kaaslane sai vaid 4 ahvenat – ta oli elus esimest korda talvisel püügil. Rahule jäid kõik.

14.01. PEIPSI JÄRV, OMEDU. Tulime Mati Luhtiga liinibussiga külla tema venna Vello naise vanemate juurde, nood elasid kusagil Omedu kandis oma majas järvest 1,5 km kaugusel. Peremees oli ise ka kalamees. Näitas meile oma sikuteid ja meid pani imestama, et kõik tema sikuskad oli kaetud emailvärviga ja täpilised, ei ühtegi läikivat. Andis meile oma sikuteid kasutada, kuid tegelikult me seda ei teinud, vaid usaldasime neid, mida valmistas Mati ise. Mati oli spets sikuskite ja lantide valmistamises, ta võis päevade viisi tinutada kokku erinevatest metallidest sikuteid ja lihvida neid läikima nii, et silmist lõi pimedaks. Kell 11.30 olime jääl ja püük läks lahti, olime kaldast umbes 4 km kaugusel. Ahven oli tublisti kobedam kui Kallaste all. Sain sel päeval 42 ahvenat – 7,1 kg. Ja mis peamine, sain oma suuruselt teise ahvena – 1,11 kg jäi mu rekordile vaid 10 grammi alla. Üks samalaadne päts läks augu all otsast ära.Veel oli 470 ja 430 g ahven. Matil nii hästi ei läinud, temal õnnestus kinni püüda vaid 15 tk – 1,7 kg. Ilm oli päris külm, –18, kuid selge ja tuulevaikne. Järgmisel päeval tegime pika püügipäeva, külma oli hommikul –24. Ahven oli üpris passiivne, tulid vaid üksikud isendid, õhtuks kogunes ainult 15 kala – 2,8 kg, suurim 520 g. Matil 34 tk – 2,7 kg.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99