Harilikult langevad kalakotka saagiks paari-kolmesaja grammi raskused ning 25-35 cm pikkused kalad.Foto: Fotod: Vida Press
Mitmesugust
14. mai 2019, 15:00

Kalakotkas – kohanemisvõimeline kosmopoliit

Meie loo seekordne peategelane – kalakotkas – on tõeline kosmopoliit. Ta on üks kuuest maismaal elavast linnust, kes esineb kõigil mandritel peale Antarktika.

Meie loo seekordne peategelane – kalakotkas – on tõeline kosmopoliit. Ta on üks kuuest maismaal elavast linnust, kes esineb kõigil mandritel peale Antarktika.

Kuigi tänapäeval võib seda lindu kohata kõikjal maailmas, oli ta vaid mõnekümne aasta eest inimtegevuse tõttu väljasuremisohus. Kalakotka arvukuse taastumine näitab ühelt poolt selle linnu erakordset kohanemisvõimet. Teisalt kindlasti ka seda, et tänu veekogude hoidmisele ja puhta keskkonna säilitamisele saab päästa ka neid liike, kelle väljasuremist näib pea võimatu vältida.

Välimus Eestis elavate kotkaste seas on kalakotkas kõige väiksem. Iseloomuliku välimuse ja lennupildi järgi on ta äratuntav ka ilma binoklita. Kalakotkal on väga hele alapool ja selle kontrastina tumepruun selg ja tiivanukid. Linnu tiibade siruulatus on ligikaudu poolteist meetrit. Emaslinnud on isaslindudest veidi suuremad. Heleda alapoole ja pikkade tiibade tõttu on lindu rahvasuus ka valgekotkaks ja sääskkulliks kutsutud.

Edasi lugemiseks: