Foto: Igor Nael ehk Ixa
Kasulik
14. mai 2019, 15:00

Spetsialist selgitab: kevadine haugipüük siseveekogudel

Üks Eesti kogenumaid kalamehi Are Moora on muude tegemiste seas juhtinud haugipüügi õpitubasid. Alljärgnevas loos jagab ta oma kogemusi selle maitsva hambulise püüdmisest kevadsuvisel hooajal.

Üks Eesti kogenumaid kalamehi Are Moora on muude tegemiste seas juhtinud haugipüügi õpitubasid. Alljärgnevas loos jagab ta oma kogemusi selle maitsva hambulise püüdmisest kevadsuvisel hooajal.

Kevadine haugipüük algab pärast keeluaja lõppu ja see on enamikul meie veekogudel 11. mail. Väikesed erisused on sisse seatud Peipsi-Lämmi-Pihkva järvel, kus püük algab 16. mail, ning Võrtsjärvel, kus püügi algus on toodud varasemaks, 16. aprilliks.Eri aastatel võib ilm aprillis-mais temperatuuri poolest suuresti kõikuda. Just temperatuur meie jõgedel ja järvedel võib väga suurel määral mõjutada seda, millal haug ja tema saakkalad hakkavad kudema. Haug koeb enamikul veekogudel aprillis, seda muidugi soodsate ilmastikutingimuste korral. Miks peaks aga meid huvitama see, millal koevad haugi peamised saakkalad?Nende kudemise ajast oleneb väga suuresti see, mis veekogu osadesse ja millal haugid toituma kogunevad. Näiteks Võrtsjärves ootab haug kaldaäärsetel madalikel kudema tulevat särge. Kui ilmastikuolud pole soodsad ja särg ei tule madalamasse vette, läheb ka haug madalikelt sügavamasse vette.Natuke hiljem kordub sama enamikus jõgedes, kui kudevad särg ja viidikas tegutsevad madalates ning kärestikel on ka kõik röövkalad neid jahtimas. Kui kevadine haugipüüdja sellega ei arvesta, jääb tema saak väikseks.

JÄLGI ILMA, VEETASET JA TUULT. Millised oleks siis märgid, mida tuleks tähele panna ja mis ei laseks meil rängalt eksida? Esiteks järsud temperatuurilangused eelnevatel päevadel – see sunnib enamikku kalu suunduma sügavasse vette. Teine oluline asjaolu, mis mõjutab suurema osa kalade asukohta veekogus, on veetase. Kui veekogu kaldad on pärast pikemaid sademeperioode üle ujutatud, hoiavad kalad kallaste lähedale. Kui veetase on madal, tuleks kala otsida kaldast kaugemalt sügavamast veest. Kolmas asjaolu, mis mõjutab kalade asukohta suuremates veekogudes, on tuul. Tugev tuul tekitab suure lainetuse, mis omakorda lööb madalikel vee sogaseks. Kaladele see ei meeldi ja nad ujuvad ära selgemasse vette. Samas võib mõõdukas tuul puhuda soojema pinnavee kaldasse ja seal meeldib kindlasti kõigil kaladel olla. Laias laastus võiks öelda nii, et sooja ja mõnusa ilmaga otsi haugi madalamast ning külma ja kõleda ilmaga sügavamast veest.Nagu eeltoodust näha, mõjutavad ilm ja temperatuur väga suurel määral seda, millal ja millisest veekogu osast peaks haugi otsima.

Edasi lugemiseks: