Paisukonverents: Sindi paisu lammutamine lõi pretsedendi kogu Euroopas (6)

„Aastakümneid kalade rändeteed tõkestanud betoonpaisu maha lõhkumine pälvis suurt tähelepanu ja kõrget tunnustust mitte ainult kodumaal, vaid ka mujal. Tänaseni on Sindi paisu lammutamine suurim paisulammutus Euroopas,“ ütles keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur. Ta lisas, et seda ilmaimet sai rahvusvaheline seltskond oma silmaga näha ka väljasõidul endise paisu juurde.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles avakõnes, et Pärnu jõgi on suure potentsiaaliga lõhejõgi ning peale paisu lõhkumist olid kalad pea kohe ka kohal uusi elupaiku hõivamas. „See on parim tõestus, et paarkümmend aastat püsinud betoonpaisu lammutamine oli meie kalade seisundi parandamise huvides ainuõige tegu,“ sõnas ta.

Eesti jõgede taastamise projektidele tutvustasid välismaised külalised ka enda omi. Ameeriklaste pikaajalisest kogemusest paisude lammutamisel rääkis Ühendriikide jõgede ja paisude ekspert Bob Irwin. Paisude likvideerimise liikumine on käimas ka meie põhjanaabritel, näiteks 3. juunil avatakse suurejooneliselt kalade rändeks Tikkurila pais. Suured paisuprojektid on käimas ka Taanis, Baskimaal ja Rootsis. Oma esimest paisulammutust plaanib ka Leedu.

Teistest suurematest kalaprojektidest, näiteks Happyriver ja Happyfish ning tuurade asustamine, rääkis kalateadlane Meelis Tambets Eesti Loodushoiu Keskusest.

Selleks et oma silmaga veenduda, mida kujutab endast jõgede tervendamine, viidi konverentsi teisel päeval sajapealine seltskond õppekäikudele langenud Sindi paisu juurde ning seejärel Ida-Virumaale Purtsesse.

„Let it Flow! Estonia“ seminar on tolles sarjas neljas. Varasemalt on need toimunud Hispaanias, Inglismaal ja Rootsis. Konverents toimub Eestis eeskätt tänu Sindi paisu edukale lammutamisele, mis on teadaolevalt suurima mõjuga paisude avamise teemaline projekt Euroopas. Projekti tulemusel avatakse vee-elustiku rändeks üle 3000 km vetevõrk, eemaldatakse 8 rändetõket, tegevust koordineerib riik oma keskkonnapoliitika ning vahenditega – see on Euroopas erakordne.