Kogu maailma jõekalad elavad antibiootikumidest kubisevas vees

Teadlased võtsid 72 riigi jõgedest kokku 711 proovi ning kaks kolmandikku neist sisaldas üht või enamat levinud antibiootikumi. Paljudes paikades ületas nende tase märgatavalt ohutuks peetavat, vahendas Daily Mail.  

„Tulemused on üsnagi silmiavavad ja murettekitavad, näidates, et üle maailma on jõestikud laialdaselt antibiootiliste ainetega reostunud,“ sõnas ettekandes Yorki keskkonnainstituudi teadlane Alistair Boxall.

Antibiootikumide sattumine keskkonda mõjutab ühelt poolt elusloodust, teisalt aga viitab sellele, et üha enam mikroobe muutub antibiootikumidele resistentseks. Värsketel andmetel süvendab antibiootikumide üha suurenev sattumine loodusesse samuti resistentsuse teket.   

Kõige sagedamini oli jõevetes üle ohutu määra mõnd 14 levinumast antibiootikumist Aasias ja Aafrikas. Aga Euroopast ja Ameerikast võetud proovid näitasid, et probleem on globaalne. Näiteks oli ühes Austria jões antibiootikumide tase suurem kui kuskil mujal meie mandril.

Sealjuures pole antibiootikumid ainsad ravimid, mille keskkonda sattumine elusloodust negatiivselt mõjutab. Muuhulgas ohustavad faunat näiteks hormoonid, psühhiaatrilised ravimid ja allergiavastased ravimid. Näiteks on leitud, et hormoonsüsteemi häirijad (endocrine disruptors, mh rasestumisvastased tabletid) mõjutavad kalade ning kahepaiksete soolist tasakaalu.