Peipsi koristuustalgud. Foto: Keskkonnainspektsioon
Kalapüük
18. juuni 2019, 15:53

PEIPSI KORISTUSTALGUD: järvest tõmmati välja pea 700 hüljatud kalavõrku (1)

Keskkonnainspektsiooni eestvedamisel toimunud Peipsi järve koristustalgutel eemaldati veekogust nelja päevaga 663 peremeheta nakkevõrku, mille kogupikkuseks on hinnanguliselt 46,4 kilomeetrit.

Talgute esimesel etapil ehk 4. ja 5. juunil leiti ja eemaldati Peipsi järve lõunaosast 403 peremeheta nakkevõrku, nädal hiljem – 11. ja 12. juunil – lisandus järve põhjaosast 260 nakkevõrku.

„Enamik ehk ligi 80 protsenti avastatud ja kaldale toodud võrkudest olid niinimetatud hiinakad,“ täpsustas inspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask. Tegemist on sünteetilisest materjalist valmistatud võrkudega, mis on suhteliselt odavad ning kättesaadavad kõigile soovijatele igas kalatarvete poes. Suhteliselt odava hinna tõttu on võimalik juba esimese püügikorraga võrgu hind tagasi teenida ning nendest ilmajäämine ei ole võrgu omaniku jaoks väga suur probleem.

Võrgud võivad jääda veekogusse erinevatel põhjustel. Kase sõnul seatakse tihtipeale võrgud vette enne jää tekkimist lootuses, et jää tekib kiiresti ja niipea, kui see kannab, on võimalik juba saaki saada. Samuti jäetakse jääalusel püügil võrgud veekogusse, et kohe pärast jää minekut saaki saada. Tihti aga ei teki ega sula jää kiiresti ning enne seda võib liikuma hakkav jää viia võrgud püügikohast eemale, kust omanik neid enam üles ei leia. Juhul, kui kasutatakse keelatud silmasuurustega võrke või on võrke püügil lubatust rohkem, jäetakse inspektorite tulekust kuuldes keelatud vahendid järve. Ka võidakse väga mudased, vetikaid ja teokarpe täis võrgud järve jätta, sest see on odavam kui hakata neid prügilasse viima.

Tragimise käigus avastati ka 69 võrku, mis on suure tõenäosusega jää liikumise ja tormidega jõudnud meie vetesse Venemaa poolelt.

Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need ohustavad kalu, on ohuks ka veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid. Samuti võivad järves triivima jäänud võrgud jõuda tuulte ja lainetuse tõttu kaldale, kus need on ohuks roostikus elavatele loomadele ja lindudele.

Kuna võrgud valmistatakse sünteetilisest materjalist, tekivad nende lagunemisel mikroplastosakesed, mis ei kao. Veeloomad söövad neid väikesi kübemeid ja läbi toitumisahela jõuavad mürgised ained püütud kaladest ka inimeste toidulauale.

Peipsi tragimise tulemusel tekkinud unarvõrkude kaart. Foto: Keskkonnainspektsioon

Lisaks triivivatele ja veekogu põhja jäänud nakkevõrkudele leiti seitse mõrraankrut koos köitega ning kolmel korral ka vanu katkiseid püügivahendi tähiseid. Samuti tõmmati koos võrguga välja kümmekond harrastuspüügil võrkudesse jäänud püügivahendit, milleks olid erinevad landid ja sikutid.

Koos keskkonnainspektsiooni erinevate maakondade inspektoritega osalesid talgutel kaks harrastuskalastajate paatkonda ja kuus kutseliste kalurite paatkonda. Abiks olid ka keskkonnaministeeriumi ja RMK töötajad.

Ühtekokku tehti 850 töötundi ja läbiti veekogul paatidega ligi 2900 kilomeetrit.

Keskkonnainspektsioon korraldab Peipsi järve risuvõrkudest puhastamist alates 2006. aastast ehk juba 12. korda. Aastate jooksul on kaldale toodud ühtekokku 8343 vana nakkevõrku kogupikkusega hinnanguliselt 584 kilomeetrit.