Puhkajaid šokeerinud delfiinilaip viitab kammelja salapüügile

Viimastel aastatel on igal suvel teatatud Musta mere kaldale uhutud surnud delfiinipoegadest – mõnel puudu pea, teisel aga saba, kirjutab BBC.

Keskkonnaaktivistid süüdistavad selliste leidude põhjustamises salapüüdjaid, kes käivad jahtimas üht selle mere kuulsaimat ja väärtuslikumat saaki – kammeljat.

Atanas Rusev organisatsioonist Save Koral Beach sõnas, et delfiinipojad jäävad kalavõrkudesse kinni, lämbuvad ja hukkuvad.

Rusevi sõnul on nii turistid kui vabatahtlikud teatanud tosinatest surnud delfiinidest „pea kõigis randades“. Tema sõnul aga leitakse rannalt vaid väike osa delfiinilaipadest ja tegelikult on olukord märksa hullem.

Kohalike ametiisikute teatel aga oli tänavu juuni keskpaigaks leitud 12 surnud delfiini.

Save Koral Beach toetub oma andmetes rannakülastajate teadetele. Kui 2015. aastal oli kokku laekunud 300 teadet surnud veeloomade jäänuste leidmisest, siis pandi kokku rahvusvaheline teadlaste rühm. Teadlased leidsidki, et noordelfiinide peamine surmapõhjus on kammeljavõrgud.

„Nakkevõrkude silmad on väiksed, pisikesed delfiinid pääsevad neist läbi ja kui nad kord võrgu sees on, siis lämbuvad viie kuni kümne minutiga,“ sõnas Rusev. „Kui salapüüdjad võrku tühjendavad, siis viskavad nad surnud delfiinid merre, kust need rannale uhutakse.“

Keskkonnaaktivisti teatel on Mustas meres praeguseks järel vaid mõned kümned tuhanded delfiinid ning igal aastal hukkub kolm kuni viis tuhat. Ka Bulgaaria keskkonna- ja veteministeerium on selle liigi ellujäämise pärast mures. Delfiinide tapmise või vigastamise eest on ette nähtud suur trahv või isegi kuni viis aastat vangistust.

Kammeljat on nimetatud ka „Musta mere kullaks“ ning see on restoranide menüüdes üks kallimaid roogi. Ent ka kammeljavarud kipuvad Mustas meres kokku kuivama. Igal aastal pannakse paika kammelja püügimahud ja tänavu keelati selle liigi taastumise nimel püük aprillist juunini sootuks.