KUUMIM KUU MAAILMA AJALOOS: Euroopat tabab peagi uus kuumalaine, Põhja-Ameerikas juba lõõskab (15)

Sarnane kuumalaine on Põhja-Ameerikasse juba kohale jõudnud. „Praegu on kusagil 33 kraadi sooja,“ räägib Detroidi linna lähistel elav ameeriklane. „Jube palav ja niiske. Eile oli veel hullem: sama kuum, aga veel niiskem õhk, välja minnes oli tunne nagu kõnniksid läbi supi. Õnneks on kodus ja kontoris konditsioneerid, mis täisvõimsusel töötavad.“ Niiske, läppunud õhk jääb seda kanti vaevama lähipäevilgi, ilmateate kohaselt sajab seal nädalavahetusel vihma ning kuumus püsib 30 kraadi kandis. USA pealinnas Washingtonis läheneb temperatuurinäit laupäeval 40 soojakraadile.

Euroopa järgmise nädala kuumalaine on ulatuslikum kui eelmine, mõjutades enam-vähem kogu maailmajagu Hispaaniast Norrani. Météo France, Prantsuse riiklik ilmateenistus lisab, et veel on raske ennustada, kui võimsaks palavus kujuneb ning kas tegemist on mitmepäevase või siiski lühema kuumaepisoodiga.

Temperatuurid hakkavad sel nädalavahetusel aga kõikjal vaikselt tõusma ning kuumim päev on hetkeprognooside andmeil tuleva nädala kolmapäev, mil temperatuurid võivad kohati tõusta 40 soojakraadini. Euroopa mägisemates piirkondades võib nädalavahetusel ette tulla äikesetorme. Ka Eestis on oodata sooja ilma, õnneks küll mitte päris nii lämbet kuumust (Eesti ilmaprognoosi loe SIIT).

Eelmine kuumalaine murdis mitmes riigis juuni kuumarekordid, tehes 2019. aasta kuuendast kuust kõige kuumema juuni maailma ajaloos (vähemalt sellest ajast, mil temperatuure mõõdetud on).

Kuna juuli on niigi globaalselt kõige soojem kuu, pole võimatu, et kui nüüdki kuumarekordeid sajab, läheb 2019. aasta juuli ajalukku kui kõige kuumem kuu eales, prognoosib kliimateadlane Michael Mann.

Ebatavaline kuumus võib ilmaekspertide hinnangul Euroopat kimbutama jääda kogu suveks. „Ekstreemne soojus Arktikas ning Arktika jää sulamine inimtegevuse tagajärjel soodustab sellist ilmastikumustrit,“ räägib Mann. „Ja tõepoolest, praegu oleme tunnistajaks soojarekorditele ka Arktikas ja praeguse aastaaja kohta rekordiliselt madala merejää tasemele.“ Mann selgitab, et kuumalaineid kui selliseid inimtegevus iseenesest ei põhjusta, ent soodustab äärmuslikke ilmastikuolusid ning nende sagenemist. Kliimakriisi tingimustes muutuvad kuumalained tulevikus veelgi palavamaks ning esinevad senisest tihedamini.

Kuuma ilmaga tuleb end kaitsta lõõskavate päikesekiirte eest, kanda sobivaid rõivastust, sh peakatet ja juua palju vett.