Kalapüük

Keskkonnaministeerium: Jägala jõe taastamine toodaks rohkem lõhet, kui on Eesti kvoot Soome lahes (4)

Toimetas Vidrik Võsoberg, 23. juuli 2019 12:05
Linnamäe HEJ Jägala jõel.Foto: Tiina Kõrtsini
Kultuuriministeerium soovib võtta Jägala jõel asuva Linnamäe paisu ehitusmälestisena kaitse alla ning ühtlasi suurendada sealse hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndit. Keskkonnaministeerium (KKM) teatas sel kuul oma kultuuriministeeriumile oma seisukoha: Jägala jõe taastamine ehk paisjärve kaotamine teeks võimsa teene kaladele, eeskätt väärtuslikule lõhele.

„Jägala jõel paisjärve poolt üleujutatud alal on Jägala joast suubumiseni merre üliväärtuslikud kärestikulised elupaigad, mis on eluks vajalikud nii siirdekaladele kui ka muule vee-elustikule,“ teatas KKM. „Näiteks annaks taastatud Jägala jõe puhul umbes 5 km pikkune jõe lõik joast mereni igal aastal hinnanguliselt 7600-12 600 lõhe (Salmo salar) noorkala, mis tähendaks umbes 1140-1890 täiskasvanud lõhe tootmist aastas. Eesti lõhekvoot Soome lahes on praeguseks langenud alla tuhande täiskasvanud kala aastas ehk Jägala jõe taastamine toodaks rohkem lõhet, kui on praegune Eesti lõhekvoot Soome lahes. See omakorda võimaldaks tõsta Soome lahe lõhekvooti, mis oleks majanduslikult kasulik nii riigile kui ka kohalikule omavalitsusele ning edendaks ja kaitseks rannakalanduse kultuuripärandit. Lisaks suureneks ka teiste kalade (meriforell, siirdesiig) arvukus ning paraneks kaitsealuste liikide seisund (jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik võldas (Gottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), saarmas (Lutra lutra)).

KKM tõi oma vastuskirjas välja ka selle, et paisjärve pooldajatel tuleb arvestada ka vastaspoole seisukohtadega.

„Märgite oma kirjas, et Jõelähtme vallavalitsus esindab Linnamäe HEJ ja paisjärve säilitamisega seonduvalt kohalike elanike huve, kuid siinkohal palume arvestada kultuuriministeeriumile 30. aprillil saadetud kirjaga, kus Jägala Kalateed MTÜ märkis, et nad kogusid 2019. aasta alguses 1600 allkirja loodusliku Jägala jõe taastamise toetuseks,“ kirjutas keskkonnaministeerium. „Jägala jõe loodusliku sängi taastamine parandaks piirkonna sotsiaalmajanduslikku väärtust (tervise- ja matkaradade loomine, raftingu ja süstasõidu võimalused) vastupidiselt paisjärvele, mida Jõelähtme vallavalitsus tänasel päeval pole rekreatsioonialana kasutusele võtnud. Keskkonnaministeerium palub edaspidi arvestada Jägala Kalateed MTÜ kogutud kohalike elanike ja üle-eestiliste allkirjadega, mis näitab märkimisväärset avalikku huvi loodusliku jõesängi taastamise ning looduskaitse-eesmärkide saavutamise vastu.“

KKM kinnitas, et on samuti huvitatud kultuurimälestise säilimisest ning arvab, et muinsuskaitselisi ja looduskaitselisi eesmärke on võimalik ka koos saavutada, mille heaks näiteks on kompromisslahendused Jändja paisul Pärnu jõel ja Kiidjärve paisul Ahja jõel. Sarnast kompromisslahendust on KKMi teatel võimalik teostada ka Jägala jõel. Selle tulemusena oleks ühiselt tagatud Rebala muinsuskaitseala ja Jägala hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee