Hundi hambusse sattunud naine: „Nii kui ma pea ukse vahelt välja pistsin, siis ta ründas.“ (213)

Hunt ründas naist näkku, vigastused silma ümbruskonnas olid päris korralikud. Kuigi verd oli palju, siis midagi eluohtlikku ei olnud, pärast esmaabi lubati Nappir koju: „Praegu on tervis juba parem, aga ehmatus on endiselt suur.“

„Rünnaku kirjelduse järgi soovis hunt ilmselt kõrvaldada takistust enda ja saaklooma vahelt,“ ütleb Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts Tahkuna kandis aset leidnu kohta. „Loom on loom ja tema käitumisel on oma motiivid,“

Sama meelt on Tahkuna jahiseltsi juht Harri Kattel: „Loom näeb ühte – süüa – ja muu tema jaoks enam ei loe. Perenaisel ikka vedas, et koer oli uksele nii lähedal. Kui ta oleks kaugemale õue koera kaitsma läinud, siis ei tea, mis oleks võinud juhtuda.“

Juhuslik rünnak

Korts sõnab, et nad kontrollisid enne uudise avaldamist juhtunut esmastest allikatest. Kõiki fakte ja kirjeldusi kokku pannes söandab ta suhteliselt kindlalt arvata, et hunt ründas koera ja inimene jäi lihtsalt saaki jahtivale kiskjale teele ette.

„Meie metsad on ohutud,“ jätkab Korts ja lisab, et lähiajaloost ei meenu talle mitte ühtegi inimese vastu suunatud suurkiskja rünnakut mitte ainult Eestist, vaid kogu regioonist. „Meie regioonis on suurkiskjate arv suhteliselt hästi reguleeritud küttimisega. On arvestatud, et 10protsendiline küttimissurve tagab suurkiskjate inimpelglikkuse.“

„Selliseid juhtumeid tuleb otsida eelmisest sajandist,“ nõustub Kattel, kuid manitseb siiski ettevaatusele. „Kui kiskjate arvukus läheb üles, siis võib selliseid juhuslikke rünnakuid juhtuda. Pole välistatud, et näiteks inimene juhtub hirve ja teda jälitava hundi vahele.“

„Koerad on huntide üks lemmiksööke, neid läheb igal aastal kümnete kaupa,“ ütleb Korts. „Looma käitumisel on oma motiivid, ega muidu ei öelda, et ärge jääge emakaru ja poegade vahele. Ega siis karu ei ründa inimest, ta kaitseb oma järglasi. Sama on toiduga.“

Ettevaatus pole liiast

Praegu Valga kandis seiklevate karudega on sama lugu, et esialgu käivad nad lihtsalt prügikaste sorteerimas ja inimeste vastu nad huvi ei tunne, räägib Korts. Aga kui sellisel moel inimeste juures käima harjunud karud saavad pojad ning nad on terve perega prügikastide kallal, siis võib mõni pahaaimamatu prügiämbrit välja viiv inimene jääda vana karu ja poegade vahele.

„Tahkuna kant on väga ilus ja rahulik,“ ütleb Nappir. „Ega juhtunu pärast siit ära kolima ei hakka. Ilmselt tuleb korralik tara ehitada. Mul on suhteliselt liikuv töö ja ma ei saa koera päevade kaupa tuppa vangi panna. Elu tuleb looduse järgi sättida.“

Korts jätkab, et mingiks paanikaks põhjust ei ole, Eesti looduses on turvaline liikuda. Ta nõustub väitega, et kõige ohtlikumad elukad Eesti looduses on puugid ja rästikud: „See on nagu lennuõnnetused ja tavaliiklus – väikesed loomad, aga statistiliselt on nende tehtud kahju palju suurem.“

Kas oli ikka hunt?

„See oli esimene küsimus ka meie jaoks,“ räägib Korts. „Kohalike teada ümbruskonnas selliseid koeri ei ole. Rünnaku agressiivsus viitab samuti suurkiskjale.“

Lisaks koera reaktsioon ja häälitsused ning koera käitumine pärast rünnakut annab alust arvata, et tegemist oli hundiga. Ka ohvriks sattunud naisterahva kirjeldus viitab hundile.

„Isegi teadlased vaidlevad mõnel puhul, kas on koer või hunt,“ peab ta seda igati asjakohaseks küsimuseks. „Proovidest tehakse isegi DNA testid, et selgust saada, kas on hunt või koer.“

Hiiumaal hundid täiesti olemas ja tegutsevad, ütleb Kattel: „Mõne aasta eest nähti neid päris palju, aga siis lasti vist kuus hunti ühe aastaga ja läks rahulikumaks. Aga talvel näeb hundi jälgi lume peal iga nädal.“

„Kohalikud mehed rääkisid, et siin pidi üks vana üksik hunt ringi liikuma,“ ütleb Nappir. „Ta on karjast välja aetud ja eks ta siis vaatab, kust ta saab. Lähikonnas olid koerad samamoodi paar ööd tagasi väga arevil, võib olla oli sama hunt liikvel.“

Alles paari nädala eest murti Heltermaa kandis kaks lammast, arvati hundi tööks, räägib Kattel. Kevadel käis hunt keset selget päeva lambakarjas jahil, see juhtus Pühalepa lähedal Värssu külas. „Eks nälg teeb julgeks,“ selgitab Kattel muidu pelgliku looma nii hulljulget käitumist.

Jahimeeste Selts kinnitab, et tegemist on kahetsusväärse üksikjuhtumiga, mille üksikasjad selgitavad välja nii jahimehed kui ka keskkonnaametnikud.

Uudis Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel.