Šaakal (canis aureus) on nüüdseks levinud ka Eesti metsades. Keegi teda pahatahtlikult siia ei toonud, liik levis siia täiesti loomulikul teel.Foto: JOSEPH EID/AFP/SCANPIX
Toimetas Viljar Voog 26. juuli 2019 15:12
Aasta oli 2013, kui vaikselt oma levilat laiendanud šaakal esimest korda Eesti jahimehe kuuli ette jäi. Nüüdseks on loomi Eesti metsades juba nii palju, et ajab ülegi – täpsemalt üle lahe. Soomes nähti sel nädalal esimest korda metsikut šaakalit, kes jõudis põhjanaabrite juurde ülitõenäoliselt just Eesti kaudu.

„Esialgu arvasin, et tegu on rebasega, aga värv ei klappinud. Siis tuli pähe mõte, et kellegi koer on plehku pannud, kuid ta ei meenutanud ka koera,“ meenutas Jarmo Korhonen Aamulehtile teisipäevast kohtumist maanteel. Mehel õnnestus loom enne tolle metsa kadumist ka pildile saada ning tabamust sotsiaalmeedias jagades ei läinud kaua aega, kuniks eksperdid tuvastasid, et tegu oli šaakaliga.

Paar nädalat varem oli sajakonna kilomeetri kaugusel samuti väidetavalt šaakalit nähtud. Korhoneni pilt oli aga esimene kord, kui sai reaalse kinnituse, et kiskja on Soome välja jõudnud. Tõenäoliselt on tegu vaid üksikisendiga ja Soome Keskerakond kutsus kärmelt üles looma maha laksma, enne kui Soomes jõuab tekkida suurem šaakalite perekond.

Soome teadlaste sõnul üks loom kohalikule loodusele aga ohtu ei kujuta. Silmatud noorloom oli tõenäoliselt pärit Eestist. Siinne šaakalipopulatsioon on aasta-aastalt vaikselt kasvanud ja mullu kütiti Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel kokku 62 looma, mida on sisuliselt sama palju kui kolmel varasemal aastal kokku.