Vastavalt kalapüügieeskirjale on jõevähi alammõõduks 11 cm. Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata. Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri sõnul on sellise piirangu kehtestamise eesmärk eelkõige vähivarude kaitse, vahendas Meie Maa. Teisalt on vähipüügi näol tegemist toidulaua rikastamisega ja 100 vähist piisab ka suuremale seltskonnale korraliku vähipeo korraldamiseks.
Jõevähi püük on lubatud 1. augustist 31. augustini.
Keskkonnameti teatel on 2019. aastal on vähipüük keelatud järgmises veekogudes:
Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud kõigis veekogudes.
Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahel.
Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões.
Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões.
Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.
Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões.
Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja Nurtu jões.
Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões.
Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Narva jões, Narva veehoidlas, Mustajões, Balti SEJ väljavoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis.
Kommentaarid