SUURBRITANNIA VALITSUS: leppeta Brexiti korral ei saa euroliidu elanikud enam siin vabalt elada ja töötada (45)

Eelmine peaminister Theresa May plaanis vaba liikumist euroliidu maade ja Suurbritannia vahel lubada kuni 2021. aastani, samuti esitas ta mõtte, et ELi kodanik võib riigis viibida kuni kolm kuud enne kui peavad esitama avalduse, kui soovivad kauemaks jääda.

Nüüd on teada, et need plaanid käiku ei lähe, vahendab BBC. Uus kava uue peaministri Boris Johnsoni juhtimisel on alles koostamisel. Valitsus kinnitab, et kindlasti ei ole ELi kodanikud enam mingis eelisolukorras, samuti karmistub taustakontroll.

Kui EL ja Suurbritannia 31. oktoobriks kokkuleppele ei jõua, lahkub riik EList ilma leppeta, mis tähendab, et puudub raamistik Suurbritannia ja ELi ettevõtetele, kes vastastikku ärisuhetes on, tollile, reisimisele ning ELi kodanikele, kes Suurbritannias elavad ja töötavad. Et viimaste olukorda leevendada, on siseministeeriumi sõnul ELi kodanikel ja nende peredel, kes riigis praegu viibivad, aega vähemalt 2020. aasta detsembrini, et esitada EU Settlement Scheme'i taotlus. Kusagil miljon inimest on seda juba edukalt teinud. Siiski püsib ebakindlus, mis saab neist, kes seda selle aasta 31. oktoobriks, Brexiti uueks tähtajaks esitanud pole.

Muudatused vaba reisimise osas ei mõjuta Iiri kodanikke, kes võivad Põhja-Iirimaa piiri vabalt ületada ka edaspidi.

Mõned Brexiti pooldajad igatsevad impeeriumi aegu

„Ma peaks ju valetamisega harjunud olema, kasvasin ju Nõukogude Liidus,“ naerab Manchesteris elav eestlanna Kai olukorra absurdsuse üle. Poliitikute vassimine ja täielik ebakindlus selles osas, mis homme võib juhtuda väsitab.  „Eelmine aasta oli mul permanent residency [elamisluba] ja ühel päeval valitsus ütles, et see enam ei kehti. Nad muudavad oma meelt suvaliselt,“ kirjeldab ta.

Kai võtab kogu Brexiti olukorra kokku ühe sõnaga: segadus. Ei mõista paljud britid, mis asi see Brexit õieti on, ei mõista paljud, mis asi on Euroopa Liit ja poliitikute peale ei saa loota, sest iga hetk võib miski muutuda.

Kai ei kiirusta Brexiti pooldajaid ühe mütsiga lööma, rõhutades, et neid kõiki ühesugusena kujutada pole päris õiglane. Põhjuseid on erinevaid, ehkki immigratsioon on kahtlemata üks peamistest. Kuid siingi on euroliidust lahkuma kippujatel erinevad vaated: kes ei salli immigratsiooni kui sellist üldse, kellele on pinnuks silmast idaeurooplased jne. On neid, kes igatsevad taga aega, mil Suurbritannia oli võimas ülemaailmne impeerium, nähtus, mida Kai nimetab toksiliseks ehk mürgiseks nostalgiaks. Ise pole eestlanna silmast silma ühegi solvava või vaenuliku märkuse sihtmärgiks sattunud – „Nojah, sotsiaalmeedias muidugi küll.“

Kuni Brexitini oli Kail ettekujutus Suurbritanniast kui korrapärasest ja organiseeritud riigist. Viimase paari aasta segadus muutis paraku seda arusaama. „Niisugune pettumine lihtsalt, et kuku pikali,“ sõnab ta.