Foto: Pixabay
Kalapüük
21. august 2019, 11:44

Suurte mageveeloomade kurb kadumine: alles on vaid iga kümnes (3)

Teadlased on arvutanud välja, kui suurel määral on langenud suurte mageveeloomade arvukus: 1970ndatest aastatest kuni 2012. aastani lausa 88% võrra. Võrreldes maa peal või ookeanides elavate selgroogsetega on kukkumine kahekordne. Eriti ohustab arvukuse vähenemine just suuri kalu.

Jõed ja järved katavad vaid umbes ühe protsendi Maa pinnast, ent on koduks kolmandikule kõigist planeedi selgroogsetest, märkis Science Daily. Nüüd on Leibnizi mageveeökoloogia instituudi ja Inland Fisheries’i koostöös tehtud uuringust selgunud, et 42 aastaga kahanes magevee megafauna 88% võrra. Ehk: vähem kui poole sajandi taguse ajaga võrreldes on nende arvukus kukkunud sisuliselt kümme korda.

Siinkohal olgu selgitatud, et magevee megafauna alla liigitatakse kõik magedas vees elavad olendid, kes kaaluvad 30 kilo või rohkem: näiteks jõedelfiinid, koprad, krokodillid, hiidkilpkonnad ja tuurakalad. Teadlased võrdlesid andmeid 126 liigi andmete kohta üle maailma ning ka Euroopa ja USA 44 liigi ajaloolise ja ajutise geograafilise leviku kohta.

„Tulemused on murettekitavad ja kinnitavad magevee bioloogilist mitmekesisust uurivate ja kaitsvate teadlaste hirmusid,“ sõnas uuringu juht Sonja Jähnig.

Kõige rohkem ehk 99% on magevee-megafauna arvukus kukkunud Indomalaya piirkonnas, järgneb Palearktis ehk piirkond, mis hõlmab ka kogu Euroopa maismaaosa – 97%.

Kõige rohkem on löögi alla suured mageveekalad: 94% võrra on langenud näiteks tuurade, lõheliste ja sägade arvukus.

Suurimad arvukuse vähendajad on ülepüük ja vabalt voolata saavate jõgede hulga vähenemine ehk ka näiteks paisude ehitamine.