TARTU TUME TULEVIK? Eelmist kultuuripealinna ei mäleta keegi (1)

„Otsus polnud ühehäälne,“ nentis Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna otsustuskomisjoni esinaine Beatriz Garcia, et üheksa valiku langetanud eksperdi seas oli ka tulihingelisi Narva kandidatuuri toetajaid. Lõpuks kõlas aga ootuspärane sõnum: Eestist saab viie aasta pärast kultuuripealinnaks Tartu.

Raske uskuda, et kultuuripealinna tiitel kellelegi midagi olulist tähendab. Esiteks ei kanta seda krooni omapäi, vaid 2024. aastal tahavad Euroopas tähelepanu veel kaks kultuuripealinna: Austrias (valitakse tänavu novembris) ning Bosnias ja Hertsegoviinas või Norras (valitakse septembris). Teiseks on sinnani veel viis aastat – kes teab, mis vahepeal juhtuda võib. Kolmandaks toob tiitel ju riigile ja omavalitsusele kaasa kohustuse kulutada miljoneid, et nimetus auga välja kanda. Ja neljandaks: praegu ei mäleta ju enam keegi, mis tehti Eestis viimase kultuuripealinna aastal.

Ent uue pealinna väljakuulutamiseks kultuuriministeeriumi suurde saali astudes kadus see kahtlus hetkega. „Maja pealt on kõik toolid kokku toodud ja jääb puudugi,“ nentis ministeeriumi pressiesindaja Meelis Kompus. Seinte ääres püsti seisnud inimesed lisasid niigi pinevale õhkkonnale veelgi elektrit. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov silitas närviliselt lõuga ja huuli, Tartu kolleeg Urmas Klaas väristas muudkui jalgu ja tegi pöidlaringe. Aga kõned muudkui kestsid.