Tallinna loomaaed süüdistab Eesti Ekspressi nende halvustamises (48)

Eesti Ekspressi lugu räägib, et nii loomaaia enda kollektsiooniplaanis kui ka andmebaasis ZIMS (Zoological Information Management System) on näha, et Tallinna loomaaias on plaan vähendada liikide arvu ja allesjääjate seas peab toimuma arvukuse mitmekordne vähenemine. Ühe loomaaia töötaja sõnul ei ole kunagi varem Tallinna loomaaias olnud olukorda, kus isegi täiesti terveid ja tipp-topp vormis loomi tapale saadetakse, kuid Maran vaidleb sellele vastu ja ütleb, et loomi ei eutaneerita praegu rohkem kui varem.

Lisaks loomadele toimuvad suured muutused ka Tallinna loomaaia personali seas, viimasel ajal on välja vahetunud suur osa juhtivtöötajatest. Näiteks võib tuua selle, kuidas kauase direktori Mati Kaalu järel loomaaias pikka aega n-ö number kaks olnud Vladimir Fainšteinist saadi lahti tema ametikoha kaotamise kaudu, kuid kuidas natuke aega hiljem loodi uus ametikoht, mille täitja hakkas tegema sisuliselt sama tööd, mida tegi enne Fainštein.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Ekspressis.

Loomaaed: ajakirjanik ei süvenenud loomaaia töösse

Neljapäeval, päev pärast Eesti Ekspressis loomaaia kohta käiva artikli avaldamist, vastas loomaaed omalt poolt Facebookis, et ajakirjanik ei olnud tegelikult loomaaia töösse süvenenud.

„Anname omapoolsed kommentaarid Eesti Ekspressis avaldatud Mikk Salu artiklile “Ärevad ajad Tallinna loomaaias: lähevad inimesed ja lähevad loomad”, sest peame kahetsusväärseks, et ajakirjanik ei võtnud vaevaks süveneda loomaaias toimuvasse ning üllitas asutust ebaadekvaatselt peegeldava ja halvustava artikli.

1. Loomaaed lähtub oma tegevuses oma enda arengukavas määratletud printsiipidest ja Euroopa Loomaaedade Assotsiatsiooni (EAZA) poolt väljatöötatud standarditest. Neis on kesksel kohal loomade heaolu, haridustegevus, liigikaitse ja rakenduslikud uuringud, aga ka organisatsiooni motiveerimine ja arendamine.

2. Loomaaed on väga keerukas ökosüsteem ning Tallinna Loomaaed on ainuke omalaadne Eestis. Loomaaia toimimiseks on vaja väga erilaadset kompetentsi. Loomaaia töötajatele viiakse juba kolmandat aastat läbi sisekoolitusi ja neli töötajat on suunatud kaheaastasele kaugkoolitusele Inglismaale. Loomaaia töötajad osalevad arvukalt rahvusvahelistel loomaaedade üritustel, et saada kogemusi ja oskusi, mida rakendada muutumisel kaasaegseks loomaaiaks.

3. Meie arengukavas on olulise arengusuunana välja toodud loomade heaolu, mis on varasemate aastakümnete taagana kujunenud üheks suuremaks puudujäägiks loomaaia tegevuses. Samale viitas ka Tallinna Loomaaia EAZA standarditele vastavuse akrediteerimise missiooni kokkuvõte. Selle põhjal on loomaaial väljapaistev loodusharidus, loodushoid ja teadustegevus, aga puudujäägid on loomade heaolus. See oli ka põhjuseks, miks EAZA oli sunnitud vastavalt oma sisemistele reeglitele viima Tallinna loomaaia kaheks aastaks täisliikme seisundist ajutiseks liikmeks. Missiooni soovitused toetavad juba loomaaias käivitatud reforme, mis puudutavad loomade elukeskkonna rikastamist, treenimist ning kollektsiooni planeerimist. Reformide käigus on loomaaed saavutanud märkimisväärset edu keskkonna rikastamise ja loomade treenimise osas. Vanade sõjaväebarakkide asendamiseks loomadele sobivate aedikutega otsib loomaaed koos Tallinna linnaga võimalusi. Loodetavasti aitab siin ka riik.

4. Loomade kollektsiooni planeerimine tagab loomaaia loomkonna kujunemise selliseks, et see vastaks loomaaia eesmärkidele ega oleks juhuslikult kujunenud kogum loomi, nagu varasematel aegadel loomaaedades kombeks. Tallinnas alustati seda protsessi 2019. aasta algul, võttes aluseks EAZA poolt soovitatud metoodika. Tegemist on kollektiivse pideva protsessiga, kus osalevad kõik asjasse puutuvad loomaaia spetsialistid. Planeerimine puudutab nii loomade kollektsioonist väljaviimist kui ka juurdetoomist. Lisaks põhieesmärkidele on kollektsiooni planeerimisel oluline loomade heaolu tagamise võimalus. Lisaks võetakse arvesse üle-Euroopaliste liigikoordinaatorite demograafilistel ja geneetilistel analüüsidel põhinevaid soovitusi.

5. Vastavalt loomaaia üldpõhimõttele kaalutakse enne looma eutaneerimist kõiki teisi võimalusi. Seda tehakse siis, kui loomal on parandamatu tervisehäire või loomade arvukus on liiga kõrge ning tema pidamine poleks mõeldav tema heaolu silmas pidades. Loomade eutaneerimise otsustamisel lähtutakse veterinaaride soovitustest, keerulisemate juhtumite puhul kaasatakse otsustamisesse Eesti Maaülikooli eksperte ning parimaid oma ala asjatundjaid Euroopas või maailmas. Selline oli näiteks jääkaru Nordi eutaneerimisele eelnenud pikk konsultatsiooniprotsess: kõik professionaalid, kellega loomaaed konsulteeris üle maailma, pidasid seda ainukeseks mõistlikuks otsuseks, et vältida looma piinasid, mille vastu pole veterinaaria teadusel rohtu.

6. Kitsede populatsioonide haldamisel on eutaneerimist kasutatud aastakümneid, paraku on kogused väga segaselt dokumenteeritud. Sellest pole lihtsalt varem räägitud. Nüüdseks alustatud kollektsiooni planeerimise käigus väljenduvad vajadused selgelt. Samas proovib loomaaed kollektsiooni planeerimise käigus alternatiivseid meetodeid kitsede arvu ja sündide vähendamiseks, näiteks pidamine samasoolistes gruppides ning tiinust ärahoidvate nahaaluste kontratseptiiv-implantide rakendamist. Täielikult pole loomaaedades eutaneerimist võimalik vältida.

Veelkord, on kahetsusväärne, et Eesti Ekspressi ajakirjanik ei võtnud vaevaks süveneda loomaaias toimuvasse ning üllitas loomaaia tegevust ebaadekvaatselt peegeldava artikli.“