Teadlased: merekalad on mürgisemad kui kunagi varem

Metüülelavhõbe on üks elavhõbeda vorme, mis sageli tekib, kui elavhõbe puutub erinevates keskkondades kokku bakteritega. Aine imendub vetikatesse, kandub edasi vetikaid söövatesse kaladesse, neist väikseid kalu söövatesse röövkaladesse. Toiduahela tipus on akumuleerunud juba päris palju seda mürgist ainet, kirjutas Medical News Today.

Hiljutise uuringu kohaselt saavad USA tarbijad umbes 82% metüülelavhõbedast merest pärinevat toitu süües. Harvardi ülikooli teadlaste kinnitusel on selle aine sisaldus näiteks tursas, Atlandi tuunikalas ja mõõkkalas tõusuteel.

Miks? Teadlaste sõnul võib selles süüdistada kliima soojenemist.

Teadlased analüüsisid 30 aasta jagu andmeid Atlandi ookeanis oleva Maine’i lahe kohta. Ka uuriti, mida Atlandi tursk ja ogahai 1970ndatest kuni 2000ndateni sõid.

Leiti, et 70ndatest alates on tursa metüülelavhõbeda tase kahanenud 6-20%. Aga ogahais hoopiski 33-61% tõusnud.

Teadlaste hinnangul on põhjuseks see, et 70ndatel langes Maine’i lahes ülepüügi tõttu mõlema röövkala olulise toitu heeringa arvukus. Tursk hakkas jahtima aloosat ja sardiine, väikseid kalu, kelle metüülelavhõbeda sisaldus on reeglina üsna väike. Tulemusena langeski tursast leitava mürgi tase.

Samal ajal aga hakkas ogahai toituma kalmaaridest ja teistest peajalgsetest. Nood on ka ise kiskjad ning nende metüülelavhõbeda tase on kõrgem kui heeringal. Ning nii tõusiski ogahaide mürgisisaldus.

Nullindateks oli Maine’i lahes heeringa arvukus taastunud. Tursa metüülelavhõbeda sisaldus hakkas tõusma ja ogahai oma langema.

Tuunikala ja teiste suurte kalade puhul pole toit ainus metüülelavhõbeda taset mõjutav tegur. Tuunikala ujub väga suurtel kiirustel ja peab energia saamiseks palju sööma. Neil ei teki kaalutõusu, mis keha mürgisisaldust lahjendaks.

Kui palju kalad peavad ujuma ja selleks ka sööma, seda mõjutab üks oluline tegur: globaalne soojenemine.

Maine’i laht on üks maailma kõige kiiremini soojeneva veega kohti. Mida soojem on vesi, seda enam kulub kalal ujumiseks energiat. Nii tuleb neil süüa tavapärasest rohkem väikseid kalu ning metüülelavhõbe akumuleerub kiiremini.

Ajavahemikus 2012-2017 tõusis Atlandi tuunikala metüülelavhõbeda sisaldus 3,5% igal aastal.

Teadlased arvutasid välja, et kui merevee temperatuur tõuseb ühe kraadi võrra, siis ogahai kudedesse koguneb 70% ning tursa omadesse 32% rohkem metüülelavhõbedat. Ning kuna globaalne soojenemine pole müüt, vaid reaalsus, siis võib olla kindel, et inimesele mürgise aine kogunemine kaladesse jätkub ja suureneb.